Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku näo- ja lõualuudekirurgia osakonna arstid dr Marianne Soots, dr Oksana Ivask ja arst-resident Tiiu Kivimaa osalesid 7.–11. juunil 2023 Kanadas Vancouveris rahvusvahelisel suu-, näo- ja lõualuukirurgia konverentsil „25th ICOMS®“.

Neljapäevasel konverentsil peatuti nii maailmas praegu kasutusel olevatel ravivõimalustel kui ka tulevikusuundadel. Lisaks uute teadmiste omandamisele olid Kliinikumi arstid teaduskonverentsil esindatud ka kahe posterettekandega.

„Näo-kolju murdude ravi uute põhimõtete suunitluseks on sarnaselt teisele erialadele personaliseeritud meditsiin. Näo-kolju murdude puhul tähendab see, et patsientide ravis kasutatakse üha suuremal hulgal kirurgilise ravi 3D-planeerimist ning individuaaliseeritud rekonstruktsiooniplaatide kasutamist luuliste ja pehmekoe defektide raviks,“ kirjeldas ühte konverentsi fookust näo- ja lõualuudekirurgia osakonna juht dr Marianne Soots.

Näo-kolju murdude ravi uute põhimõtete suunitluseks on sarnaselt teisele erialadele personaliseeritud meditsiin.

Dr Sootsi sõnul näitab kliiniline kogemus selgelt, et aja jooksul on suurenenud ka suukirurgia vastuvõtule jõudvate alalõualiigese probleemidega patsientide hulk. „Et dr Oksana Ivaski eestvedamisel on Tartu Ülikooli Kliinikum kujunenud Eesti peamiseks alalõualiigese kirurgilise ravi keskuseks, oli meil heameel tõdeda, et konverentsi suur hulk ettekandeid oli pühendatud just alalõualiigese haigustega patsientide käsitlusele. Väga põhjaliku ülevaate alalõualiigese ravi ajaloost, tänapäevast ning tuleviku suundadest andis Ameerika näo-lõualuukirurg dr M.F. Dolwick, kes on tegelenud alalõualiigese haigustega patsientide raviga üle 50 aasta. Eestis alustati alalõualiigese endoproteesimisega 2019. aastal Kliinikumi stomatoloogia kliinikus ning Kanadast saadud teadmistega saame arendada edasi alalõualiigese artroskoopiliste operatsioonide ja avatud alalõualiigese kirurgia tehnikaid,“ selgitas näo- ja lõualuudekirurgia osakonna juht.

Ortodontilise ravi vajavaid inimesi on üha rohkem

Nii nagu on suurenenud suukirurgia patsientide hulk, on jätkuvalt lisandumas ka ortodontilist ravi vajavaid patsiente. „Seoses ortodontilise ravi populaarsusega, suureneb ortognaatse kirurgia vajadus. Ortognaatne kirurgia on näoluustiku osade kirurgiline korrektsioon, mille eesmärk on tagada õige anatoomia ja funktsioon. Eestis on selles valdkonnas juba ligi 30-aastane kogemus, mida saime konverentsil kõrvutada muu maailma oma ala meistrite kogemustega ning koguda probleemide lahendamiseks analüüsinippe,“ sõnas dr Soots.

Ühe patsiendigrupina käsitleti ka lapsi, mille raames pühendati laste traumadele eraldi sessioon põhitähelepanuga alalõualuuliigese vigastustele, nende ravile ja hilistulemustele.

„Lisaks käsitlesid mitmed loengud ja meistriklassid põhjalikult kaasasündinud huule-suulaelõhedega (HSL) laste prekirurgilist ravi erinevate aparaatidega ning sellele lisaks ka erinevaid operatsioonimeetodeid, tuues välja erinevate raviviiside plusse ja miinuseid ning viimastel aastatel lisandunud põhimõtteid. Ühe- ja kahepoolsete kaasasündinud huule-suulaelõhedega patsientide huule ja nina korrigeerivate sekundaarsete operatsioonide kaasaegseid meetodeid tutvustasid dr J.C. Talmant Prantsusmaalt ja dr J.C. Doucet Kanadast,“ tõi dr Soots välja.

Ta lisas, et stomatoloogia kliinik sai kinnitust ka erialadevahelise koostöö olulisusest, kuna suutervis on osa üldtervisest. „Näiteks on maailmas, sealhulgas Eestis, on suur probleem lõualuude osteomüeliit, mis on tingitud ravimitest, eeskätt bisfosfonaatidest. Patsientide hulk, kellel me diagnoosime ravimitest põhjustatud osteomüeliiti, kasvab iga aastaga. Konverentsil kõlanud põhimõte kinnitas, et siinkohal on vajalik koostöö onkoloogidega ning onkoloogilistel patsientidel ei peaks ära jätma bisfosfonaatravi lõualuu kirurgiliste operatsioonide ajaks,“ rõhutas dr Marianne Soots.

Patsientide hulk, kellel me diagnoosime ravimitest põhjustatud osteomüeliiti, kasvab iga aastaga.

Rahvusvaheline konverents hõlmas kõiki suu- ja näo-lõualuukirurgia valdkondi. Lisaks oli teadusfoorumi üheks osaks ka posterettekannete sessioon, kus Kliinikum oli esindatud kahe ettekandega: „Langerhans Cell Histiocytosis of the Mandible: A Case Report“, M. Soots, T. Kivimaa, O. Ivask ning „Keratoacanthoma-Like Squamous Cell Carcinoma in a 14-year old boy: A case report“, O. Ivask, T. Kivimaa, M. Soots.

„Konverents andis meile uusi teadmisi, aga ka enesekindlust ja jõudu edasiseks arenguks. Saame kindlalt väita, et vastame stomatoloogia kliinikus oma eriala arengus maailmas kehtivatele nõuetele ja tasemele,“ ütles dr Soots lõpetuseks.

Helen Kaju, Kliinikumi kommunikatsiooniteenistus