Sel kevadel lõpetas esimene rühm Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tervishoiusekretäri eriala, sealhulgas ka kuus Viljandi haigla töötajat.
Tervishoiusekretäri töö on tervishoiuteenuste administreerimine, tervishoiuteenuste logistika korraldamine, dokumentide haldamine ja kohtumiste ettevalmistamine. Tervishoiusekretäri töös on suur osa suhtlemisel erinevate osapooltega. Tervishoiusekretärid töötavad haiglates, perearstikeskustes ja teistes tervishoiuteenust osutavates organisatsioonides.
Tervishoiusekretäride kutseeksam toimus 31. mail ning see koosnes suulisest ja kirjalikust osast. Foto: Erakogu
Tervishoiusekretäri kutse saab läbi töökohapõhise õppe
Tervishoiusekretäri kutset saab omandada töökohapõhise õppena, läbi mille saab õppija teadmised tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna asutustes sekretäri töö tegemiseks. Kutset annab Eesti Juhi Abi Ühing, mille juhatuse esimehe Janne Kerdo sõnul läbisid õppe ja sooritasid kutseeksami kõik õppurid suurepäraselt.
„See oli esmakordne tervishoiusekretäri kutseeksam ja kindlasti on siin õppida kõikidel osapooltel, kuid õpilased said väga hästi hakkama,“ ütles Kerdo. „Tervishoiuasutuses töötaval sekretäril on vaja assisteerivaid oskusi, väga head dokumenditöö oskust, sealhulgas teadmist, kuidas dokumendid süsteemides arhiveeritakse, lisaks infosüsteemide kasutamise oskust ning klienditeeninduse oskust arvestades tervishoiu spetsiifikat. Seetõttu sai selline kutsestandard ka loodud.“
Kutsekomisjon teeb tööd õppeprogrammi paremaks muutmiseks
Kerdo lisas, et täna, 13. juunil koguneb ka ühingu tervishoiusekretäri kutsekomisjon ja hindamiskomisjon, kes asub õpilaste tagasisidet arutama, et selle põhjal õppeprotsessi ja kutseeksami läbiviimist veelgi paremaks muuta.
Tervishoiusekretäri õppekava kutseeksam koosnes kirjalikust ja suulisest osast. Õpilaste tagasiside järgi oli keerulisem kirjalik osa, sest valikvastuseid küsimustele oli mitu. Kergemaks hinnati aga suulist osa ning hindamiskomisjoni peeti toetavaks. Üldiselt vastas aga õpilaste sõnul õpitu nende ootustele.
Õppekava sisaldas ka anatoomiat, patsiendi logistikat ja muid meditsiini poolel olevaid teadmisi.
„Olen õppinud eelnevalt sekretäritööd ja dokumendihaldust, kuid meditsiini poole pealt teadmised puudusid ning kuna õppekava sisaldas ka anatoomiat, patsiendi logistikat ja muid meditsiini poolel olevaid teadmisi, siis see oli põhiline, mis ajendas sinna õppima minema ning mille kohta soovisin teada rohkem,“ rääkis üks õpilastest, Viljandi haigla sekretär Merike Aaremaa.
Aaremaa sõnul tahtnuks ta rohkem siiski teadmisi meditsiinivaldkonnast. “Rohkem oleks tahtnud saada teadmisi meditsiinivaldkonnast aga selle lühikese aastaga ongi raske rohkemat saavutada,” ütles Aaremaa. “Vajaka jäi minu jaoks ka arhiivitööst ja infotehnoloogilistest uuendustest, kuid olen väga rahul, et sellesse õppesse astusin. Sain juurde palju erinevaid teadmisi, vaheldust tööpäevadele ja meeldivaid koolikaaslasi ning mõistan nüüd palju paremini meditsiiniala kaastöötajaid ja patsiente.“
Rohkem oleks tahtnud saada teadmisi meditsiinivaldkonnast aga selle lühikese aastaga ongi raske rohkemat saavutada.
Ta lisas, et keeruliseks osutusid õppimise juures ladina keel ja selle käänamine ning anatoomia, mis oli kõige mahukam osa. Suurt anatoomiat mahtu pidas miinuseks ka teine õppur Helena Hanvere, kes töötab Viljandi haiglas somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse kliinilise assistendina.
„Lisaks oli aegajalt väsitav Tallinnas koolis käimine ning kõige ühildamine töö ja perega, aga saime hakkama, kuna seltskond, kellega koos õppetöö ette võtsime, oli väga tore. Õppejõud olid samuti oma ala professionaalid ja tegid tunnid huvitavaks ning sai palju uusi teadmisi, mida saan kindlasti oma töös rakendada,“ rääkis Hanvere.
Tervishoiusekretärid kiitsid õppejõude
Õppejõududele avaldas tänu ka Kätlin Pari, kes töötab Viljandi haiglas somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse hoolduskoordinaatorina. “Õppejõud suutsid ained teha huvitavaks ja meeldejäävaks. Palju kasutati näiteid elust enesest, mis andis ainele kohe palju juurde,“ ütles ta, lisades, et tema jaoks oli õppetöö juures raske dokumendihaldus. „Dokumendihaldusega puudus mul eelnevalt kokkupuude. Olin sellest teemast ühtteist küll kuulnud aga pinnapealselt,“ kirjeldas Pari, „ Sain aga juurde palju teadmisi, kuidas mida korraldada ning õppisin, et kõige tähtsam on abi küsida, kui jään oma teadmistega hätta.“
Palju kasutati näiteid elust enesest, mis andis ainele kohe palju juurde.
Viljandi haigla töötajatest läbis õpingud kommunikatsioonispetsialist Maike Valk, sekretär Merike Aaremaa, psühhiaatriakliiniku sekretär Kadri Kreen, somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse kliiniline assistent Helen Hanvere, somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse hoolduskoordinaator Kätlin Pari ning tänaseks endine Viljandi haigla koolitusspetsialist Maria-Elisabeth Ast.
Kokku sai tervishoiusekretäri ameti 17 inimeste mitmest Eesti haiglast
Kokku sooritas tervishoiusekretäri kutseeksami 17 inimest. Lisaks Viljandi haigla töötajatele omandas eriala inimesi Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, Lääne-Tallinna Keskhaiglast, Ida-Tallinna Keskhaiglast, Ida-Virumaa keskhaiglast, Lõuna-Eesti Haiglast ja väiksemast hambakliinikust.
Maarja Evert, SA Viljandi Haigla kommunikatsiooni- ja turundusjuht
