2022. aastal katkestati Eestis kokku 3466 rasedust, millest 3282 juhul katkestati rasedus naise omal soovil ja 184 korral oli põhjuseks meditsiiniline näidustus.

Võrreldes 2021.aastaga oli naise omal soovil katkestatud raseduste arv 109 võrra suurem. Möödunud aastal esines naise omal soovil katkestatud rasedusi kõige rohkem 30-34 aastaste vanuserühmas. Omal soovil katkestatud raseduste arv on viimase kuue aastaga enim langenud 25-29 aastaste naiste hulgas, 2015. aastal katkestati rasedus 1027 korral ja 2022. aastal 676 korral.

Möödunud aastal esines naise omal soovil katkestatud rasedusi kõige rohkem 30-34 aastaste vanuserühmas.

Iseeneslike raseduse katkemisi, sealhulgas peetunud rasedusi registreeriti mullu 1569, mis on 124 võrra vähem kui 2021. aastal. Raseduse iseenesesliku katkemise ja peetunud raseduse puhul loote arengut ei toimu, st loode on surnud ning sageli on vaja meditsiinilist sekkumist.

Abortiivsuskordaja (naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel katkestatud raseduste arv 1000 fertiilses eas (15–49-aastaste) naise kohta oli 12,0; 2021. aastal oli see 11,9, kuid aastal 2000 oli see näitaja 37,2. Abordimäär (naise omal soovil või meditsiinilistel näidustustel katkestatud raseduste arv 100 elussünni kohta) oli möödunud aastal 29,9; eelmisel aastal 25,5, kuid aastal 2000 oli vastav näitaja 97,9.

Korduvad raseduse katkestamised moodustasid 2022. aastal kõikidest raseduse katkestamistest veidi üle poole (56,6%):

  • Rasedusi katkestanud naistest 28% ei olnud varem sünnitanud
  • Naise omal soovil katkestatud rasedused moodustasid kõikidest raseduse katkemistest ja katkestamistest 65,2%, aastal 1996 oli vastav arv 83,7%
  • 4,9% rasedust katkestanud naistest oli rasedust planeerinud
  • 55% ei kasutanud vahetult enne rasestumist mingeid rasestumisvastaseid vahendeid
  • Iseeneslikud raseduse katkemised moodustasid 2022. aastal kõikidest raseduse katkemistest ja katkestamistest 7,6%, aastal 1996 moodustasid iseeneseslikud raseduse katkemised 9,7%

Statistikast nähtus, et 3257 omal soovil raseduse katkestanud naise puhul oli nende elukohariigiks Eesti ja 25 naise puhul oli elukohaks välisriik. Raseduse katkestamise meetoditest kasutati enim medikamentoosset meetodit, mis moodustas koguarvust 87,5%.

Raseduse katkemiste ja katkestamiste statistika on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis.

Valdo Jahilo, Tervise Arengu Instituudi kommunikatsioonikeskuse juht