Sotsiaalministeerium

Pressiteade

28.06.2022

Vaimse tervise probleemid on Eesti rahvastikus laialt levinud. Igal viiendal (20%) Eesti inimesel on ärevushäire risk ning enam kui veerandil (28%) depressiooni risk, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli aastatel 2020-2022 tehtud rahvastiku vaimse tervise uuringust. Märkimisväärselt suurem risk vaimse tervise probleemide tekkeks on noortel täiskasvanutel.

Uuringu põhjal esines ligi veerandil täiskasvanutest aastatel 2016–2021 vähemalt üks psüühikahäire diagnoos, millest kõige sagedasemad olid depressioon (12,4%) ja ärevushäired (9,8%). Võrreldes pandeemiaeelse ajaga on depressiooni ja ärevushäirete risk suurenenud. Vaimse tervise häirete suhtes on haavatavamad noorukid ja noored täiskasvanud, madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga inimesed ning töötud. Depressioonirisk on suurem naistel, tugeva geneetilise eelsoodumusega inimestel ning riskeeriva tervisekäitumisega inimestel. Samas on lastega peredes elavatel täiskasvanutel vähem vaimse tervise probleeme võrreldes üksi elavate inimestega.

Koroonakriisi ajal olid vaimse tervise riskiteguriteks sotsiaalmajanduslik haavatavus ja sotsiaalse toe puudumine. „Koroonakriisi ajal oli inimeste jaoks kõige suuremaks stressoriks hirm haigestuda ja haiguse tagajärjed. Stressi ning selle negatiivseid tagajärgi aitasid leevendada emotsioonidega toimetuleku oskused ning tervist toetav eluviis nagu piisav uneaeg ja kehaline aktiivsus,“ selgitas uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia kaasprofessor Kirsti Akkermann.

Refereeritud artikkel täismahus siit: Sotsiaalministeerium