Sotsiaalministeerium
Pressiteade
15.04.2022
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele ettepanekud muuta hooldekodu kohatasu rahastamist ja parandada hoolduskoormusega inimeste sotsiaalseid tagatisi, samuti töö ja pereelu ühitamise võimalusi. Muudatuste eesmärk on ära hoida ulatusliku hoolitsuskriisi teke ühiskonnas.
Uue skeemi järgi suurendaks avalik sektor oluliselt hooldekodu teenuse rahastamist. Hooldekodude kohatasud jäävad Eestis vahemikku 500-1700 eurot.
Kavas on laiendada nende hooldajate ringi, kelle eest omavalitsused maksavad sotsiaalmaksu ning vähendada tööandjate sotsiaalmaksu kohustust.
Samuti on kavas laiendada täiendava lisapuhkuse ehk hoolduspuhkuse saajate sihtrühma ning tõsta hüvitatavat puhkusetasu.
„Eesti riik panustab rahaliselt pikaajalisse hooldusesse kaks korda vähem kui meiega samal arengutasemel olevad riigid. Samal ajal on inimeste oma panus hooldusteenuste eest maksmisel kümne aastaga kasvanud üle 200%. Sellise olukorra jätkumine viib meid suurde hoolitsuskriisi – inimese enda säästud ega ka lähedased ei suuda enam tagada väärikat hakkamasaamist, kui lähedase hooldusvajadus kasvab,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Ükski inimene ei peaks ka olema valiku ees, kas tasuda lapse huviringi või vanema hooldekodu eest või sootuks töötamisest loobuda ja pühenduda ainult lähedase hooldamisele.“
Hooldekodu teenuse rahastamiseks on kaalumisel kaks võimalikku lahendust: esimesel juhul tasuks hooldekodus elav inimene edaspidi enda majutuse ja toitlustuse eest ning avalik sektor (kohalik omavalitsus) hoolduskomponentide eest, teisel juhul kehtestatakse hooldekodus elava inimese omaosaluseks 85% tema igakuisest sissetulekust ning ülejäänud teenuse maksumuse katab avalik sektor. Millise lahenduse kasuks otsus tehakse, selgub pärast huvigruppidelt saadud tagasisidet.
2020. aastal oli teenusekoha hind keskmiselt 824 eurot kuus, teenuse maksimaalne hind ühes kuus oli 1793 eurot. Sageli on just kõrge omaosalus hooldekodus põhjuseks, miks püütakse ise peresiseselt hooldamisega toime tulla. Mittetöötamise tõttu jäävad inimesed ilma ka minimaalsetest sotsiaalsetest tagatistest ning elavad vaesuspiiril.
Sotsiaalkaitseministri sõnul on muudatuste üks eesmärke soodustada nii puudega laste kui ka täisealiste inimeste hooldajate töötamist ja tagada neile paremad sotsiaalsed tagatised. „Töötamise soodustamine aitab säilitada hooldajate professionaalseid oskusi, nad on nii vaimselt kui majanduslikult toimetulevamad, sealhulgas kindlustavad endale tulevikus suurema pensioni,“ selgitas Riisalo.
Refereeritud artikkel täismahus siit: Sotsiaalministeerium