Sotsiaalministeerium
Pressiteade
26.05.2021
Sotsiaalministeeriumis valminud kohalike omavalitsuste seas läbi viidud küsitlustulemuste ülevaatest selgub, et vaimse tervise probleemidega abivajajate arv on 72 protsendi ehk 54 küsitlusele vastanud omavalitsuste hinnangul kasvanud. Kõige enam vajavad abi lapsed, pered ja vanemad inimesed ning peamised probleemid on seotud peretülide ja -vägivallaga. Abivajajaid toetatakse enamasti juhtumipõhiselt ning ennetusmeetmed on seotud teavitustööga vallalehes ja sotsiaalmeedias. Vajalikuks peetakse psühholoogilise abi pakkumist KOV korraldamisel, kuid murekohaks on spetsialistide nappus.
Riigi lisaeelarvest eraldatud vahendeid plaanitakse kasutada teenuste kättesaadavuse parandamiseks ning koostööpartneritelt suuremas mahus teenuste ostmisele, selgub omavalitsuste seas aprilli alguses läbiviidud küsitlusuuringust (PDF), millele vastasid 75 omavalitsust 79-st.
„Vaimse tervise staabi jaoks oli oluline teada saada, milline on Covid-19 kriisist tulenev olukord ja vajadused omavalitsustes seoses elanike vaimse tervisega. Küsitluse tulemused annavad meile parema pildi omavalitsuste seisust vaimse tervise abi korraldamisel ja vajalikku teavet kriisi mõjude leevendamiseks vajalike lahenduste väljatöötamiseks,“ sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Uuringust selgus, et üheks teguriks vaimse tervise probleemide sagedasemal tunnistamisel võib olla ka nende normaliseerimine neile avaliku tähelepanu suunamisega. „On hea meel, et vaimse tervise muredesse suhtutakse sama tõsiselt kui füüsilise tervise või toimetulekuga seotud raskustesse. Seda näitavad ka küsitluse tulemused, kust selgus, et vaimse tervise muredega abivajajate kasvu koroonakriisi mõjuna on märganud 54 omavalitsust,“ ütles minister ja lisas: „näeme, et abivajadus on kõige rohkem suurenenud perede, laste ja vanemaealiste seas. Viimase aastaga on sagenenud peretülide ja perevägivalla esinemine. Arvestades perevägivalla varjatud iseloomu, on tõenäoline, et väliste kontaktide puudumisel on ohvritel vähem võimalusi vägivallast teavitada. Seega on ülioluline meie kõigi – naabrite, tuttavate ja lähedaste märkamine ja igasuguse kahtluse korral politsei teavitamine.“
Küsitlusest selgusid ka kriisiaja uued probleemid: distantsõpe, suhtlemisvaegus ja isolatsioon ning samuti toodi välja üldine stressitaseme tõus ühiskonnas, mis mõjutab nii sotsiaaltöötajaid kui ka teisi avaliku sektori töötajaid, kelle vastu suunatud agressiivsuses tajutakse riiki kui piirangute kehtestajat. Lisaks süvendab probleeme takistused abi kiirel kättesaamisel, sest vaimse tervise teenuste pakkumine ei ole piisav, kuid abivajajate hulk on kiiresti tõusnud.
Refereeritud artikkel täismahus siit: Sotsiaalministeerium
