Blogi

Kõik mida pead teadma ilulõikustest

08.09.2017

Autor: Elukiri

Iluoperatsioon pole ilmtingimata möödapääsmatu nagu hambaravi või pimesoolelõikus. Paljud inimesed pole ilulõikusele isegi mõelnud ja neil pole seda vajagi. Ent mõned veeretavad sellist mõtet aastaid, enne kui asja ette võtavad, ja pärast küsivad endalt: „Miks ma küll varem seda ei teinud?”

Kõige rohkem korrigeeritakse silmalauge ja rindu

„Ilulõikused on rahvakeelne väljend. Meditsiinis öeldakse esteetiline kirurgia — see on plastikakirurgia osa, mille alla kuuluvad operatsioonid, mida tehakse, kui inimene tahab midagi oma välimuses muuta ehk siis ilusamaks saada. Aga osa plastikakirurgia lõikusi on ka meditsiiniliselt näidustatud, näiteks sünnimärkide eemaldamine. Plastikakirurgia teine osa on rekonstruktiivne kirurgia: näiteks uue rinna moodustamine kas patsiendi enda kudedest ja/või kasutades rinnaproteesi, kui rinnavähi tõttu on olnud vaja rind eemaldada,” selgitab plastikakirurg dr Mare Malva (Medemis Clinic).

Levinuimad esteetilise kirurgia operatsioonid Eestis on silmalaugude korrigeerimine, rinnaproteeside paigaldamine ja rasvaimu. Üsna palju soovitakse ka sünnimärke eemaldada ja peast eemale hoidvaid kõrvu rohkem pea ligi saada.

Miks inimesed plastikakirurgi juurde tulevad?

„Põhjusi on palju, otseselt ma seda ei küsi,” ütleb Malva. Mõned patsiendid siiski räägivad ise. Näiteks soovib naine rinnaproteesi, kui tal on olnud mitu sünnitust ja imetamist ning rinna kuju pole enam see, mis oli 20-aastaselt. „Rindade puhul on lõikusega võimalik saavutada esteetiliselt väga hea tulemus — ning välimuse muutumine ongi ju inimeste ootus,” lausub Malva.

Kas juhtub ka seda, et inimene ootab ilulõikuselt liiga palju, aga pärast lõikust ennast peeglist nähes pettub?

Malva räägib, et paljudel on oma kehast ja välimusest vale arusaam. Noor ja kena naine või mees ei ole oma välimusega rahul ja arvab, et kui ta seda muudab, siis muutub ka ta elu. Lõikusejärgselt ootavad paljud kohe ka elumuutust, aga tegelikult jääb kõik samaks, kui ise ennast ja oma elustiili ei muuda. Mõnele võib välimuse muutus olla siiski toeks uue eluetapi alustamisel.

Rasvaimu asemel sportima

Kõige sagedamini soovitab Malva operatsioonile mitte tulla rasvaimu soovijail. Mõned neist loodavad, et see protseduur muudab nende välimust nii palju, et pärast saavad nad jälle uuesti valimatult ükskõik mida ja kui palju süüa. Malva on saatnud mitmed operatsioonisoovijad lõikuslaua asemel jõusaali ja massaaži.

Kellele on vaja rasvaimu?

Tohtri väitel on see vaid üksikutel juhtudel meditsiiniliselt näidustatud. Muidugi on tore, kui inimene saab tänu rasvaimule number või kaks väiksemat kleiti kanda, aga on juhtunud, et paar aastat pärast rasvaimu on patsient vastuvõtul tagasi: ta tahab protseduuri korrata, sest on vahepeal oma kilod jälle tagasi söönud. Liigsete kilode vastu soovitab doktor eelkõige siiski toitumise muutmist ja sportlikku eluviisi.

Silmad ja sünnimärgid vajavad vahel lõikust

Operatsioon, mida vanemas eas mõnikord lausa vaja oleks, on ülalaugude korrigeerimine. Teinekord võib ülalau nahk lõtvuda ja nii alla vajuda, et hakkab nägemist segama. Ega ilus ka pole — ilme kogu aeg väsinud. See lõikus pole patsiendile väga suur trauma ja tulemuseks on nii avaram silmavaade kui parem välimus. Operatsioon ei tähenda aga, et nüüd on igaveseks sellega korras, organism ju muutub, vananeb ning laud vajuvad jälle. Umbes 10 või 15 aasta pärast on mõistlik jälle natuke korrigeerida. „Maa külgetõmbejõud ei kao ju kuhugi,” nendib Malva.

Sünnimärkide eemaldamine on samuti operatsioon, mida vahel lausa on vaja teha, eriti kohtadest, kus nad riiete all pidevalt hõõrduvad, näiteks vöökohal või rinnahoidja ääre all, meestel särgikrae piirkonnas. Malva toonitab, et pole vaja selle ees hirmu tunda, vastupidi — kui sünnimärk on ära lõigatud, ei pea enam nahamuutust jälgima ja kartma, et sünnimärk muutub pahaloomuliseks kasvajaks.

Pärast sünnimärgi eemaldamist soovitab doktor teha eemaldatud koe patoloogilise uuringu, mis võimaldab täpse diagnoosi ja tõestab, et ei ole midagi pahaloomulist. Ei ole mõtet lasta suureks kasvada sellistel sünnimärkidel, mida riided kogu aeg traumeerivad, ja pidevalt muretseda, mis seisundis nad on. Kui muud hullu nendega ei juhtugi, siis võivad nad vähemasti põletikuliseks minna.

Ohu ilmingud sünnimärkide juures on näiteks kiire kasv, pruun/tumepruun värvus, värvi muutus, ebatasane äär või paranematu haav.

Nooremad kohendavad rindu, vanemad nägu

Mõni patsient soovib, et arst ta nägu vaid pisut korrigeeriks. Kuna nägu on tervik, tuleb sel juhul ikkagi teha näo ringlõikus, mis tähendab kogu näo nii-öelda tõstmist, üleliigse lõtvunud naha eemaldamist. Vanemad inimesed tahavad ka kaelanahka siledamaks saada, see on samuti suur operatsioon. Kui vaid lõuaaluseid kortse siluda, siis jääb paratamatult arm alles. Kõhuplastikat tahavad samuti üsna paljud. Kes on kõhnunud, neil on nahk rippuma hakanud, plastikakirurg saab need voldid efektiivselt kõrvaldada.

Vanade armide korrigeerimisele tulles ei tasu loota, et need päris olematuks saaks teha. Kui on juba lõikehaav, siis tuleb ka arm, ent armiravi plaastrite, geelide ja muude abivahenditega saab teha armi vähem nähtavaks.

Kui vanemad prouad tulevad rohkem näoga seotud lõikustele, siis nooremad lasevad kõige sagedamini rindu korrigeerida. Neid saab teha nii suuremaks kui väiksemaks, nagu patsient soovib. Rohkem soovitakse rindade suurendamist. Aga on naisi, kes on eluaeg olnud hädas just liiga suurte rindadega, mis tekitavad lausa kaela- ja seljavalusid. Rinnalõikuste patsiendid on kõige sagedamini vanuses 35-50, eriti need, kellel on mitu last. Vanemas eas tullakse rindade pärast plastikakirurgi juurde kõige rohkem siis, kui on vaja rinnaproteese vahetada.

Mehedki käivad plastikakirurgi juures. Nemad lasevad teha rasvaimu, silmalauge ja nägu korrigeerida, mõned peenist muuta. Üsna lihtsa operatsiooniga saavad hea tulemuse günekomastia all kannatavad mehed.

Günekomastia tähendab meeste normist suuremaid rinnanäärmeid. Pärast lõikust tunnevad mehed ennast psühholoogilises plaanis märksa paremini, eriti ujulas ja suvel rannas käies.

Varu aega taastumiseks

Malva soovitab planeerida ilulõikused piisava ajavaruga enne tähtsaid sündmusi, mil tahetakse eriti ilus välja näha. Suuremate lõikuste puhul tuleb taastumiseks varuda vähemalt kuu. Haavad peavad ju kinni kasvama, tursed ja verevalumid ära kaduma. Päev või nädal enne pulmi pole küll sobiv aeg ilulõikuseks.

Taastumisaeg sõltub paljudest asjaoludest: patsiendi seisundist, operatsiooni liigist ja muust sellisest. Väikese sünnimärgi eemaldamise järel on taastumisaeg kindlasti lühem kui näo ringlõikuse või rinnaoperatsiooni järel, aga ka siis ei tohi kaks nädalat saunas käia, ujuda, päevitada ega vannis ja solaariumis käia.

Kas on ka tähtsust, mis aastaajal operatsioon teha?

Malva arvab, et kui pole just vältimatu lõikus, siis on ehk kõige parem aeg lõikuseks talv, aga kui kohe päikese kätte ei lähe, siis vahet pole.

Osa lõikusi tehakse üldnarkoosis, osa kohaliku tuimestusega. Näiteks rasvaimu toimub alati üldnarkoosis. Valu kartma ei pea. Tänapäeval on olemas valuvaigistid, neid antakse nii lõikuse ajal kui pärast seda.

Malva patsientidega pole kunagi juhtunud, et keegi oleks enne lõikust põnnama löönud ja minema jooksnud. Esimese konsultatsiooni ja uuringute järel saab patsient läbi mõelda, kas ta ikka tahab ja vajab seda lõikust. Muidugi ei saa unustada, et iga operatsioon on oht. Võib tekkida verejooks, põletik, allergilised reaktsioonid manustatavatele ravimitele. Kunagi ei tea täpselt, kuidas läheb.

Ootused operatsiooni osas

Kui inimene juba esteetilise kirurgia operatsiooni soovib, tahab ta saada maksimaalselt head tulemust. Mõnes piirkonnas, näiteks silmalaugudel, on tähtis iga millimeeter. Seepärast soovitab Malva arsti väga valida. Paljusid asju on hiljem võimatu ümber teha. Ent peab arvestama, et kui kirurg ka kõik hästi teeb, võib ikka tekkida mõni komplikatsioon, mis tulemuse ära rikub.

„Eelkõige sõltub inimese psüühikast see, millisena ta ennast näeb. Suured kõrvad või nina võivad olla su pluss, mitte häbenemist väärt asi, võid tänu nendele jääda erilise inimesena meelde,” arvab Malva. On näitlejaid, kes pole mingid erilised iludused, aga oma ande ja erilisusega on võitnud miljonite südamed.

Iluoperatsioon võib välimust kindlasti palju ilusamaks muuta, aga ei tasu siiski loota, et 60-aastaselt väljute plastikakirurgi kabinetist 20-aastase välimusega.

Inimeste koed on erinevad ja kõik haavad ei parane alati väga hästi. „Töö on tellija materjalist,” nendib doktor. Kui kohe päevitama minna, siis läheb arm koledaks pruuniks. Liiga ruttu pärast lõikust ujuma või vanni minna pole ka mõistlik: haava võib sattuda bakter, mis põletiku tekitab.

Botox ja teised vahendid

Inimesed kortsutavad kulmu, nii et ise ei märkagi, nõnda aga tekivad kortsud. „Botoxi süstimise järel kulmu enam ei kortsutata. Paari süsti järel lihas nagu unustab kortsutamise ära,” selgitab Malva.

Botox säilitab miimika ja nägu ei kaota ilmekust. Muuseas võtab Botoxi süst otsmikupiirkonda ära pingepeavalud. Neuroloogias kasutatakse Botoxit ülepingete korral. Ja kaenla alla Botoxi süstimine aitab liighigistamise vastu. Botoxist on kasu näiteks ka siis, kui üks näo pool on halvatud ja teine pool reageerib üle. Kui siis ülereageerivale poolele Botoxit süstida, saab miimika enam-vähem sümmeetriliseks. Kortsude sügavuse vähendamiseks kasutatakse ka täitesüste.

Kokkuvõttes arvab Malva, et ilulõikust ei ole vaja karta, kuna tänapäeval on meditsiin väga arenenud: narkoos, kirurgilised tehnikad ja õmblusmaterjalid on turvalised, arstid kogenud. Komplikatsioone on siiski väga vähe. Omaette kaalumise või hirmude üle mõtlemise asemel on mõistlik minna plastikakirurgi juurde konsultatsioonile.

<<Tagasi blogisse