(Diet therapy)
Bioloogiliselt põhinev dieediteraapia kasutab spetsiaalseid toitumiskavu (nt Gersoni teraapia, makrobiootiline dieet, Pritikin’i dieet), et
- ravida või ennetada konkreetset haigust (nt vähk, südame-veresoonkonna häired).
- üldiselt edendada heaolu
- keha detoksikatsioon (st neutraliseerida või kõrvaldada organismist toksiine).
Mõned dieedid (nt Vahemere piirkonna dieet) on laialt tunnustatud ja toetatud nii tavapärastes kui ka integratiivses meditsiinis. Paljusid teisi dieete on pakutud tervise edendamise viisidena, mille kohta on olemas erineva tasemega toetavaid tõendeid. Sageli antakse neis sarnaseid soovitusi (nt vähem tervislike rasvade ja rafineeritud süsivesikute piiramine, asendamine taimsete ja täisteratoiduainetega).
Aeg-ajalt paastumine (intermittent fasting) põhjustab ülemineku maksa glükoosi kasutamiselt rasvades talletatud ketoonidele. Loomkatsetes on näidatud, et sellel on soodne mõju ainevahetusele (nt suurenenud insuliinitundlikkus ja autofaagia*, võimalik, et pikenenud eluiga). Inimeseuuringud ei ole näidanud sama kindlaid tõendeid kasu kohta tervisele.
*autofaagia – raku kasvamise ja arengu protsessi osa, rakkude võime oma vananenud osi ise hävitada
Dieetravi mõju võib ilmneda aeglaselt ja seda on loomupäraselt raske uurida.
(Vt ka Ülevaade integratiivsest, täiendavast ja alternatiivsest meditsiinist).
Ornishi dieet
Selle väga madala rasvasisaldusega taimetoitlase dieedi eesmärk on aidata muuta südame isheemiatõbe põhjustavaid arterite ummistusi ning võib aidata ennetada või aeglustada eesnäärme- ja muude vähivormide progresseerumist. See keskendub taimsetele toiduainetele ning rasva, rafineeritud süsivesikute ja loomsete valkude vältimisele. Sümptomaatilise koronaararterite haigusega osalejate intensiivse elustiili programmi osana on Ornishi dieet tõhus ja kulusäästlik. Siiski ei ole selge, millist kasu toovad dieedi konkreetsed toidupiirangud. Sarnast kasu võivad anda ka teised dieedid, mis piiravad vähem tervislikke rasvu ja rafineeritud süsivesikuid, kuid ei piira tervislikumaid rasvu (nt oliiviõli).
Makrobiootiline toitumine (dieet)
See dieet koosneb peamiselt köögiviljadest, täisteraviljadest, puuviljadest ja teraviljadest. Mõned propageerijad väidavad, et selle dieedi abil saab ennetada ja ravida vähki ja teisi kroonilisi haigusi; siiski ei ole tõendeid makrobiootilise dieedi tõhususe kohta vähi ravimisel. Makrobiootilist dieeti on uuritud ka metaboolse sündroomi, diabeedieelse ja diabeediga patsientide puhul, kuid selle tõhususe kohta ei ole leitud veenvaid tõendeid.
Selle dieedi järgimisega kaasnevad riskid, välja arvatud vähene tõhusus haiguste ennetamisel või ravimisel, on väga väikesed.
Paleodieet
See dieet koosneb toiduainetest, mida väidetavalt tarbiti paleoliitilisel ajastul, kui toitu kütiti või koguti (st loomi ja metsikuid taimi). Seega sisaldab see toitumine
- Suurenenud valkude tarbimine
- vähendatud süsivesikute tarbimine (kusjuures tarbimine koosneb peamiselt mittetärklisest värsketest puuviljadest ja köögiviljadest).
- mõõdukas või suurem rasvade tarbimine (peamiselt monoküllastumata ja polüküllastumata rasvade tarbimine).
- välditakse toiduaineid, mida paleoliitilisel ajastul arvatavasti ei olnud (nt piimatooted, teraviljad, kaunviljad, töödeldud õlid, rafineeritud suhkur, sool, kohv).
Pooldajad väidavad, et inimese ainevahetus ei ole kohanenud paljude nende toiduainete käitlemiseks.
Arvatakse, et paleodieet ravib või vähendab südame isheemiatõve, metaboolse sündroomi, 2. tüüpi diabeedi ja paljude krooniliste degeneratiivsete haiguste riski. Paleodieet potentsiaalselt soodustab ka kaalulangust, parandab sportlikku sooritust, parandab und parandab vaimset funktsiooni. Selle dieedi tõhususe kohta on siiski piiratud tõendusmaterjal.
Riskide hulka kuulub ebapiisav toitumine (täisteravilja ja piimatoodete vähenenud tarbimise tõttu).
Teadmised selle kohta, mida söödi paleoliitilisel ajastul, on piiratud; siiski viitavad mõned tõendid sellele, et paleoliitilise ajastu toitumine ei olnud nii piiratud kui tänapäeva paleodieet.