ESMAABI MÜRGISTUSTE KORRAL

Mürgistuse kahtluse korral ära oota mürgistuse sümptomite ilmnemist!

  • Nii nagu paljude vigastuste korral, on ka mürgistuste puhul eluliselt tähtis õige esmaabi osutamine.
  • Kõik mürgistuste ravi puudutav on pidevas arengus. Soovitused, mis teile kunagi on antud, ei pruugi enam olla parimad, sealhulgas võib aeguda ka käesolev teave.
  • Mürgisuste esmaabi kohta liigub arvukalt rahvapärimuslikke lähenemisi, mis muudavad kannatanu seisundi pigem halvemaks või tuleb arstidel ravida esmaabist tingitud tervisekahjustusi.

Rohkem videosid mürgituste ennetuse ja esmaabi kohta leiad Terviseameti Mürgistusteabekeskuse kodulehelt SIIN.

ENNE HELISTAMIST

Veendu, et oskaksid vastata järgmistele küsimustele:

  • Mürgi nimi või kirjeldus?

  • Millal ja kuidas mürgistus juhtus ning millises koguses mürgiga?

  • Millised on tekkinud tervisekaebused?

  • Kannatanu vanus ja kehakaal?

  • Millist esmaabi on antud?

Mürgistusteabekeskus

AKTIIVSÖE MANUSTAMINE

Mürgistuste korral on aktiivsöe ülesandeks siduda suukaudselt manustatud mürgiseid aineid ja takistada nende imendumist. Aktiivsütt tuleks anda võimalikult kiiresti, soovitatavalt esimese 30 minuti jooksul mürkaine neelamisest.

Ehkki aktiivsüsi on oluline esmaabi vahend ravimitest ja loodusmürkidest (seened, mõned taimed ja marjad) tingitud õnnetuste korral, on oluline enne aktiivsöe sissevõtmist pidada nõu mürgistusspetsialistiga!

Pea enne aktiivsöe sissevõtmist nõu mürgistusspetsialistiga!

Aktiivsöe tablettide orienteeruvad kogused:

  • apteekides on müügil peamiselt 250 mg aktiivsöe tabletid.
  • täiskasvanu annus on orienteeruvalt 50 g (s.t 200 tabletti) ja lapse annus on 1g kehakilogrammi kohta (nt 10 kg kaaluvale lapsele maksimaalselt 40 tabletti).

Sageli keelduvad lapsed aktiivsöe tablette neelamast.

Mürgistusteabekeskuse soovitused aktiivsöe tablettide manustamiseks lastele:

  • purusta tabletid väikeses koguses vees;
  • sega kogu aktiivsöe annus mingi heamaitselise toidu sisse (jogurt, jäätis, piim, limonaad vms);
  • jälgi, et portsjoni suurus ei ületaks kogust, mida laps tavaliselt ära süüa suudab.

Aktiivsütt ei tohi manustada:

  • teadvushäirega või teadvuseta patsiendile kodustes tingimustes, kuna patsient võib selle tagajärjel lämbuda;
  • petrooleumitooteid või söövitavaid aineid joonud patsientidele, kuna aktiivsüsi ei seo neid aineid ning võib mürgistuse kulgu raskendada.

Aktiivsütt ei ole mõtet manustada järgnevate ainete manustamise järgselt, kuna aktiivsüsi ei seo neid:

  • alkoholid,
  • petrooleumitooted,
  • söövitavad happed ja alused,
  • fluor,
  • tsüaniid,
  • metallid (nt raud ja liitium).

NB! Apteekides on saadaval ka aktiivsöe kapslid Sorbex 396 mg.

Mürgistusteabekeskus

Mida teha, kui mürgine aine on sattunud nahale?

  • Võta saastunud riided seljast vältides täiendavat kokkupuudet kemikaaliga.
  • Loputa nahka jaheda jooksva veega vähemalt 15 minuti jooksul. Tugeva valu, põletushaavade või põletiku tekkimise korral tuleb pöörduda koheselt arsti poole.

Täpsemate tegevusjuhiste saamiseks helista mürgistusinfoliinile 16662.

Mida teha, kui mürgine aine on sattunud silma?

  • Loputa silmi rohke veega minimaalselt 15 minutit (söövitavate ainete korral 30 min). Kui loputamise teostamisega oodata arsti poole pöördumiseni, siis on suure tõenäosusega tekkinud juba silmakahjustus.
  • Kui järgnevate tundide ajal tekivad väljendunud põletikunähud – tugev valu, turse, valguskartlikkus või pisaravool, tuleb pöörduda arsti vastuvõtule.

Täpsemate tegevusjuhiste saamiseks helista mürgistusinfoliinile 16662.

Mida teha, kui oled mürgist ainet sisse hinganud?

Avatud õhus toimuvate põlengute puhul ei lendu õhku sellises ulatuses ohtlikke aineid, mis tekitaksid tõsiseid mürgistusjuhtumeid. Saastunud õhu sissehingamine võib aga tekitada halba enesetunnet. Väheses koguses ärritavate gaaside sissehingamise korral piisab saastunud keskkonnast eemale minekust, võimaluse korral värskes õhus viibimisest ja puhkusest.

Kui kannatanu on olnud saastunud õhu käes pikemat aega ning tal on tekkinud rohkem kui kerge hingamisteede ärritus, nt tugev köha, süvenevad hingamisega seotud kaebused, oksendamine, uimasus, segasus, siis tuleb kannatanu toimetada haiglasse. Sümptomite ja olukorra hindamiseks saad nõu mürgistusinfoliinilt 16662.

Välistingimustes toimuva põlengu aktiivse faasi ajal on soovitatav toimida järgmiselt:

  • Järgida Päästeameti antud soovitusi.
  • Põlengu piirkonna elanikel püsida võimaluse korral siseruumides, aknad ja uksed hoida suletult.
  • Sportimiseks või muudeks välisteks tegevusteks valida alternatiivne piirkond, kuni Päästeamet on olukorra lahendanud.
  • Põlengu piirkonna lähistel autoga sõites kasutada õhukonditsioneeri siseringlusrežiimi.
  • Aknad ja uksed on soovitatav suletuna hoida ka kustutustööde käigus ja eriti kodudes, mis asuvad allatuult.
  • Siseruumide põlengu korral toimeta kannatanu värske õhu kätte ja hoidu ise mürgise aine sissehingamisest. Kui kannatanu kaebused ei möödu värskes õhus, tal tekib köha, õhupuudus või muud sümptomid, siis täpsemate tegevusjuhiste saamiseks helista mürgistusinfoliinile 16662.

Kodus on suur mürgistusoht vingugaas, mis tekib söestuvate materjali mittetäielikul põlemisel. Meie igapäevaelus on võimalikud vingumürgitusallikad liiga vara kinni pandud ahjusiiber, valesti reguleeritud gaasipliit, halva tõmbega gaasiboiler, garaažis töötav automootor, eluruumidesse või vigaselt paigaldatud elektrigeneraator.

Loe siit vingugaasiga seotud ohtudest, õnnetuse ennetamisest ja esmaabist.

Mida teha kui oled mürgise kemikaali all neelanud?

  • Loputa suu ja pese veega maha teralised ained limaskestadelt ja nahalt;
  • Eemalda ka kemikaaliga määrdunud riided.
  • Anna kannatanule juua väikeste lonksudena vett, et allaneelatud kemikaali lahjendada: täiskasvanule maksimaalselt 240 ml, lapsele maksimaalselt 15 ml/kg.
  • Helista 16662 edasiste tegevuste ja ohuolukorra hindamiseks!

NB! Süsihappegaasi sisaldavaid jooke tuleb vältida, kuna süsihappegaas venitab/laiendab mao seina, mistõttu juba eelnevalt kahjustunud koed ja mao tühjenemise kiirenemine soodustavad maoseina mulgustumist. Parim vahend nahale või suhu sattunud kodukeemia loputamiseks ja lahjendamiseks on alati gaasita vesi.

LASTE OHUTUS ja MÜRGISTUSTE ENNETAMINE

Muuda ennetus eesmärgiks

Väikelaste õnnetused juhtuvad tavaliselt ajal, mil lapsevanema/hooldaja tähelepanu on korraks häiritud (nt keset vannitoa puhastamist heliseb telefon, ravimi andmise ajal keeb pliidil toit üle) ja lapse tähelepanu köitnud ohtliku aine pakend liigub kiiresti lapse kätte ning kohe ka suu juurde.

Mõned soovitused mürgistuste ennetamiseks:

  • Väikesi lapsi ei saa jätta omapäi, ka mitte minutiks.
  • Kui koristad kasutades puhastusvahendit hetkel, mil pead vastama telefonile teises ruumis, avama ust vms, siis võta puhastusvahend endaga kaasa.
  • Kemikaali ei või jätta lapsele leidmise ulatusse. Eelista alati lapsekindla korgiga pakendeid.
  • Kemikaale ei tohi valada originaalpakenditest toidutaarasse.
  • Märgista enda jaoks katlakivivastases töötluses olev kohvi- või veemasin! Katlakivieemaldajaga valmistatud toidu või joogi tarbimise järgne mürgistusseisund on infoliinil 16662 üks sagedasemid helistamise põhjusi.
  • Vabane tühjadest kemikaali pakenditest. Lapsed armastavad mängida tühjade kemikaalipudelitega veesõda, ka satub sel moel kemikaaliga saastunud vesi suhu, silma. See on ohtlik ka lemmikloomadele.
  • Arsti poolt väljakirjutatud ravimit ei või anda teisele inimesele kasutamiseks. Kui annad/võtad ravimit, pane ravimipudel/pakend koheselt ära.
  • Põrandale kukkunud ravim korista koheselt.
  • Pane ravimid ja patareid, muud kemikaalid lukustatavasse kappi, parimal juhul ka vähemalt 1,5 m kõrgusele;
  • Vedelal kujul ravimeid ei tohi valada lapse suhu otse pudelist.
  • Veendu enne ravimi andmist 3 korda ravimi õiges nimes: enne ravimi kapist võtmist, pakendi avamisel ja enne ravimi manustamist. Nii väldid vale ravimi või sootuks kemikaali manustamist ravimi asemel.
  • Öko- ja loodustoode pole ohutu ja võib valel manustamisel põhjustada mürgistust. Samuti toimivad erinevad vitamiinid ja toidulisandid.
  • Ise ravimit võttes, ära tee seda lapse nähes. Samuti ära ava turvapakendeid lapse juuresolekul, sest siis ei pruugi

MÜRGISTUSTE SÜMPTOMID

Kemikaalid ja ravimid võivad põhjustada mürgistusi, kui neid kasutatakse valesti, vales koguses või vale inimese poolt.

Oma kodu mürgistuste vabaks muutmiseks hinda igat ruumi oma kodus – kus asuvad kemikaalid, ravimid, sigaretid, alkohol? Kas kodus on mürgiseid taimi või marju?

Mürgistuse sümptomid

Lapsed õpivad esimestel eluaastatel maailma tundma sageli maitstes. Paraku aga leiavad sel eluperioodil tee lapse suhu ka vähemal või rohkemal määral ohtlikud ained. Heal juhul lõpeb selline maailma avastamine ehmatusega, rängemal juhul eluaegse terviseprobleemiga. Lapsed ei tule tavaliselt koheselt peale mürgi neelamist täiskasvanu juurde ega teata sellest.

  • Kui ainult kahtlustad mürgistust, jää eelkõige rahulikuks.
  • Mürgistusjuhtumist saab aru lapse tugevasti muutunud käitumisest. Vahel ka põrandal/kapil/laual vedelevast tühjast ravimitopsist, kemikaalipudelist, suust tulevast kemikaali lõhnast.
  • Kui aine on happeline ja söövitav, siis vallandub nutt kiiresti ning järsku, aluselise söövituse korral ka hiljem.
  • Mõnikord on laps peale mürgi neelamist muutunud uniseks, on sootuks teadvusta või tekivad krambid ning tugev oksendamine. Sellisel juhul tuleb kiiresti helistada telefonil 112. Ent õnneks on siiski enamik laste mürgistustest suhteliselt süütud ning tihti ei pea tegema midagi. Muudel juhtudel piisab kodustest esmaabivõtetest nagu näiteks suu loputamisest, vähehaaval vee joomisest või aktiivsöest, kuid mõnikord vajab laps haiglaravi.
  • Nahale sattunud mürgi puhul eemalda kiiresti saastunud riided ja pese piirkond veega puhtaks.
  • Silma sattunud kemikaal loputa kehasooja veega silmast vähemalt 15 minuti jooksul, söövitava aine puhul 30 min jooksul.
  • Kui laps on midagi alla neelanud, vaata suhu, eemalda suus oleva aine jäägid, loputa suu. ÄRA AJA OKSENDAMA!
  • Seejärel helista mürgistusinfoliinile 16662.
    Välismaalt helistamiseks vali (+372) 794 3794.
    Mürgistusinfoliin 16662 saab hinnata mürgistusohtu ja anda tegevusjuhiseid.

NB! Ära jää ootama sümptomite/kaebuste tekkimist.

Mürgistuste ja nendest hoidumise kohta leiad rohkem infot Terviseameti Mürgistusteabekeskuse lehelt: https://www.16662.ee/et. 

Mürgitusteabekeskus 16662.ee