Täiskasvanute kõrgvererõhktõve patsiendijuhend
Kõrgvererõhktõve olemus, esinemissagedus ja sümptomid
Vererõhk on surve, mida veresoontes voolav veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu mõõtühik on millimeeter elavhõbedasammast (lühend mmHg).
Vererõhk märgitakse kahe arvuna (nt 130/90 mmHg):
- ülemine näit tähistab süstoolset vererõhku ehk vererõhku siis, kui süda pumpab verd kambrist välja ehk südame kokkutõmbumisel;
- alumine näit tähistab diastoolset vererõhku ehk vererõhku siis, kui süda on lõõgastumisfaasis.
Kõrgvererõhktõbi on enim levinud südame-veresoonkonnahaigus. Kõrge vererõhk tekib siis, kui süda surub verd läbi ahenenud veresoonte suure jõuga, et varustada kudesid eluks vajaliku hapnikuga.
Kõrgvererõhu diagnoosimiseks peab vererõhunäit olema korduval mõõtmisel üle 140/90 mmHg
Püsivalt kõrge vererõhk kahjustab veresoonte seinu ja suurendab oluliselt eri haiguste riske. Oluline on meeles pidada, et vananedes ei peaks vererõhk tõusma – kõrge vererõhk on igas vanuses haiguslik.
Kõrgenenud vererõhku inimene sageli ei tunne, samas teinekord võib see põhjustada peavalu, pearinglust, tasakaaluhäireid, närvilisust, väsimust, kohinat kõrvus või südamekloppimist. Valdavalt tekivad inimesel kõrgvererõhktõve sümptomid siis, kui kõrge vererõhu pikaajalisel toimel kujunevad välja südame-, neeru-, aju- ja silmakahjustused. Tõsised ja eluohtlikud tagajärjed tekivad aastate pärast ning peamiselt neil, kes ei ole saanud õigel ajal regulaarset ja sobivat ravi.
Külastage alates 40. eluaastast oma perearsti või -õde vähemalt kord viie aasta jooksul nii vererõhu mõõtmiseks kui ka südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks. Jälgige kindlasti oma vererõhku sagedamini:
- kui teie lähisugulastel on esinenud kõrgvererõhktõbe;
- kui teil on varem esinenud kõrgenenud vererõhku;4
- kui teie varem mõõdetud vererõhuväärtused on olnud piiripealsed (130–139/85–89 mmHg).
Vererõhu mõõtmisel tuleb arvestada, et arsti või õe vastuvõtul mõõdetud kõrgenenud vererõhk ei tähenda, et teil on kõrgvererõhktõbi ja peate hakkama pidevalt ravimeid tarvitama. Ajutise vererõhutõusu põhjus võib olla ka nn valge kitli sündroom. See tähendab, et arsti või õe vastuvõtul mõõdetud vererõhuväärtused on suuremad kodus mõõdetud vererõhuväärtustest. Samas on teada, et inimestel, kellel esineb valge kitli sündroom, kujuneb sagedamini välja ravi vajav kõrgvererõhktõbi.
Vererõhuväärtusi mõjutavad ka
- emotsioonid (ärevus, stress),
- valu,
- energiajookide tarvitamine,
- osa ravimeid (nt antibeebipillid, antidepressandid, valuvaigistid, nohuravimid ja kombineeritud palaviku-nohu-köharavimid),
- sõltuvust tekitavad ained (nt nikotiin, alkohol, kokaiin ja amfetamiin),
- ebatervislik eluviis (nt ülekaal, suitsetamine, alkoholitarvitamine).
Täiskasvanute kõrgvererõhktõve patsiendijuhend
Täiskasvanute kõrgvererõhktõve patsiendijuhend on leitav veebilehel: Ravijuhend.ee SIIN.
Ravijuhendite koostamist koordineerib Tartu Ülikool ja rahastab Tervisekassa.
- Patsiendijuhend on avaldatud Tervisekassa loal.
Täiskasvanute kõrgvererõhktõve patsiendijuhend
See patsiendijuhend on 2015.a heaks kiidetud juhendi ajakohastatud versioon. Juhend tugineb 2019.a ajakohastatud Eesti ravijuhendile „Täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitlus esmatasandil“. Ravijuhendi soovitused on koostatud tõenduspõhise kirjanduse analüüsi tulemusena.
Juhendis on soovitusi käsitletud patsiendi vaatenurgast: mida on patsiendil vaja teada kõrgvererõhktõve olemusest, igapäevaelu korraldamisest ja ravist. Juhendi koostajad ja hindajad on oma valdkonna eksperdid, kes iga päev ravivad ja jälgivad kõrgvererõhktõvega patsiente.
Patsiendijuhendi eesmärgid on aidata teil edukamalt haigusega toime tulla, anda vastused sagedatele ravi ja igapäevaelu puudutavatele küsimustele ning toetada teid raviprotsessis.
Juhendis on käsitletud kõiki olulisi teemasid seoses kõrgvererõhktõvega: haiguse olemus, diagnoosimine, ravi, riskitegurid, peamised soovitused eluviisi muutmiseks. Lisatud näidisvormide abil saate ise jälgida oma vererõhku, tervislikku seisundit ja ravi. Patsiendijuhendis käsitletud teemade kohta saate põhjalikumalt lugeda juhendi lõpus toodud veebilehtedelt.
Täiskasvanu optimaalne vererõhk on ≥ 120/80 mmHg.
Peamised soovitused
- Külastage alates 40. eluaastast oma perearsti või -õde vähemalt kord viie aasta jooksul nii vererõhu mõõtmiseks kui ka südame-veresoonkonnahaiguste riski hindamiseks.
- Kui teil on kõrgvererõhktõbi, kontrollige oma tervist perearsti või -õe juures kindlasti vähemalt üks kord aastas.
- Teadke oma vererõhuväärtusi ja ravi eesmärki. Järgige vererõhu õigesti mõõtmise juhiseid ja soovitusi.
- Loobuge kõigist tubakatoodetest (kaasa arvatud vesipiip ja e-sigaret). Vererõhuravimid võivad suitsetajale toimida tavapärasest nõrgemalt.
- Vältige liigset alkoholitarvitamist. Mehed ei tohiks juua üle nelja ja naised üle kahe alkoholiühiku päevas. Igasse nädalasse peab jääma vähemalt kolm alkoholivaba päeva.
- Tervislik kehakaal ja vööümbermõõt aitavad hoida kolesteroolitaset ja vererõhuväärtusi normi piirides.
- Igapäevane liikumine ja treenimine annavad hea enesetunde ning aitavad haigusega paremini toime tulla.
- Järgige raviarsti määratud raviskeemi. Võtke ravimeid regulaarselt, õiges koguses ja ettenähtud ajal. Teadke oma ravimi(te) toimeaine nimetust ja uuendage õigel ajal ravimiretsepte.
- Ärge muutke ise ravimite annuseid ega tarvitamise sagedust. Pidage alati nõu perearsti või -õega.
- Teavitage kohe perearsti või -õde, kui teil on tekkinud kahtlus ravimite kõrvaltoime kohta.
OMA TERVIST SAAD ISE HOIDA
Õigeaegne regulaarne ja sobiv ravi aitab vältida kõrgvererõhktõve tüsistusi.PANE TÄHELE!
Haigusest tulenevaid kahjustusi tekitab püsivalt kõrge või ka kõikuvate väärtustega vererõhk. Kahjustused tekivad pika aja jooksul, saabuvad ootamatult ja on pöördumatud.
Kõrgvererõhktõve tüsistuste ennetamiseks:
- jälgige oma vererõhuväärtusi ja pidage vererõhupäevikut;
- muutke oma eluviise tervislikumaks;
- külastage regulaarselt perearstikeskust.
Täiskasvanute kõrgvererõhktõve patsiendijuhend on avaldatud Tervisekassa loal.
Ravijuhendite koostamist koordineerib Tartu Ülikool ja rahastab Tervisekassa