Südame-veresoonkonnahaigused on südant või veresooni kahjustavad haigused nagu ateroskleroos, krooniline südamepuudulikkus, südame isheemiatõbi, perifeersete arterite haigused. Kõrgvererõhktõve kahtlusel hindab arst või õde alati ka teie üldist südame-veresoonkonnahaiguste riski. Mitme südame-veresoonkonnahaiguste riskiteguri mõju on võimalik eluviisi muutmisega vähendada.

Kõrgvererõhktõve risk suureneb vanusega. Foto: Pixabay

Riskitegurid, mida ei saa muuta:

• Vanus. Kõrgvererõhktõve risk suureneb vanusega. Kõrgvererõhktõbi esineb rohkem kui60%-l Eesti eakatest inimestest (Saks et al. 2003).
• Südame-veresoonkonnahaiguste esinemine lähisugulastel nooremas eas. Kõrgvererõhktõbi on tugeva perekondliku eelsoodumusega haigus. Arvatavalt on umbes 30%-l juhtudest kõrgvererõhktõve kujunemises tähtsad geneetilised tegurid. Eriti ohustatud on inimesed, kelle perekonnas on esinenud südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumist varases eas:
• naistel alla 65 eluaasta,
• meestel alla 55 eluaasta.

Riskitegurid, mida saab muuta:

• Kõrge vererõhk.
• Suitsetamine ja teiste tubakatoodete tarvitamine. Tubakatoodete tarvitamine (eriti suitsetamine) on ohtlik südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. Suitsetaja risk südame-veresoonkonnahaigustesse haigestuda on 2–4 korda suurem kui mittesuitsetajal. Nikotiin suurendab ateroskleroosi ehk arterite lubjastumise, kõrgvererõhktõve ja vere hüübimishäirete riski. Suitsetamisest loobumisel väheneb südameinfarkti risk mittesuitsetaja tasemele kahe aasta jooksul.
• Suurenenud vööümbermõõt. Kõhupiirkonna rasvumisegaseotud terviseriskide hindamiseks mõõdetakse vööümbermõõtu. Kõhukoopas kõhuõõneelundite ümber paiknev liigne rasvkude mõjutab glükoosi ainevahetust ja põhjustab veres nn hea ehk HDL- kolesterooli vähenemist ja triglütseriidide rohkust.
  *Naiste tervislik vööümbermõõt on kuni 80 cm, tervisele ohtlik vööümbermõõt on üle 88 cm.
  *Meeste tervislik vööümbermõõt on kuni 94 cm, tervisele ohtlik vööümbermõõt on üle 102 cm.
• Tasakaalustama toitumine ja liigne kehakaal on südame lisakoormused, eriti kui süda peab toime tulema kõrgenenud vererõhuga. Kehakaalu vähendamine on vererõhu langetamisel tõhus abi, näiteks 10 kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel haigetel vererõhku kuni 10 mmHg võrra. Tervislik toiduvalik aitab säilitada normaalset kehakaalu ja hoiab madalana ka vere kolesteroolitaseme.
• Alkoholitarvitamine. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on alkohol tervisekahjustusi tekitavate tegurite hulgas kõrge vererõhu ja suitsetamise järel maailmas kolmandal kohal. Südame-veresoonkonnahaiguste risk suureneb, kui tarvitada alkoholi üle kahe ühiku päevas. 1 ühik = 10 grammi absoluutset alkoholi, selle järgi arvutatakse alkoholi lubatud päevakogused, näiteks üks kange naps (4 cl), klaas veini (12 cl) või 250 ml 4% kangusega õlut. Täiskasvanud naistel ei soovitata tarvitada üle kahe ja meestel üle nelja alkoholiühiku päevas. Igasse nädalasse peab jääma vähemalt kolm alkoholivaba päeva Nii alkoholi tarvitamine kui ka ärajäämanähud võivad suurendada vererõhuväärtusi. www.alkoinfo.ee
• Vähene kehaline aktiivsus (vt „Liikumissoovitused vererõhu langetamiseks“).
• Vererasvade häirunud tasakaal ehk düslipideemia. Kolesterool on lipiid (rasv), mida toodetakse maksas. Kolesterool on eluliselt vajalik aine, mida leidub keharakkude seintes ja vereringes. Kolesterooliallikaid on kaks: inimese enda organism ja toit. Maks ja teised keharakud toodavad umbes 70% organismis leiduvast kolesteroolist, ülejäänud 30% saab inimene igapäevasest toidust. Kolesterool jaguneb kaheks: nn hea ehk HDL-kolesterool ja halb ehk LDL-kolesterool.

*Kolesterooli haiguslikeks muutusteks loetakse:

1. Üldkolesterooliväärtus täiskasvanu organismis on üle 5 mmol/l.

2. LDL-kolesterooliväärtus on üle 3 mmol/l. LDL-kolesterooli toodab inimese organism, see transporditakse maksast rakkudesse. Kui veres ringleb rohkem kolesterooli, kui rakud elutegevuseks vajavad, tekib arterite ummistumise oht.

3. HDL-kolesterooliväärtus on naistel alla 1,2 mmol/l, meestel alla 1 mmol/l. HDL-kolesterooli toodetakse samuti inimkehas, kuid see tegutseb vastupidi LDL-kolesteroolile, transportides kolesterooli vereringest maksa, kus see ladestatakse või eritatakse liigne HDL- kolesterool soole kaudu.

4. Triglütseriidide tase on üle 1,7 mmol/l. Triglütseriidid pärinevad toidust või toodetakse organismis. Toiduga saadud kalorid, mida keha kohe ära ei kasuta, salvestatakse triglütseriididena rasvarakkudes.

Teadke oma vererõhuväärtusi ja ravi eesmärki. Järgige vererõhu õigesti mõõtmise juhiseid ja soovitusi. Foto: Pixabay

• Suurenenud veresuhkruväärtus. Veresuhkru normaalne väärtus on tühja kõhuga ≤ 6 mmol/l.
• Glükoositaluvuse häire. Glükoositaluvuse testi alusel hinnatakse organismi võimet glükoosi omastada. Glükoositaluvuse häire korral püsib veresuhkruväärtus kaks tundi pärast 75 g glükoosi manustamist vahemikus 7,8–11 mmol/l. Tervel inimesel langeb veresuhkruväärtus sama testi korral alla 7,8 mmol/l.
• Metaboolne sündroom. Kõrgenenud vererõhuga inimestel kaasnevad suurema tõenäosusega teised südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurid. Metaboolne sündroom kujuneb, kui inimesel esineb kor- raga mitu südame-veresoonkonnahaiguste riskitegurit: suurenenud vööümbermõõt, vereanalüüsides triglütseriidide kõrgenenud tase ja nn hea kolesterooli ehk HDL-kolesterooli vähenenud väärtused, kõrge vererõhk ja veresuhkru ainevahetuse muutused. Kõrgenenud vererõhuga inimesel on alati oluline määrata kolesterooliväärtusi ja veresuhkrusisaldust ning suurte väärtuste korral neid ravida (dieedi ja/või ravimitega).
• Stress ja psühhosotsiaalsed tegurid. Lühiajaline stress tekib vastusena ootamatutele olukordadele või füüsilisele pingutusele ja on positiivne nähtus. Stress muutub negatiivseks näiliselt kestvates olukordades, nagu rahalised raskused, ohtlik või püsivalt pingeline töö, pidevalt suurenevad kohustused.
• Südame-veresoonkonnahaiguste riski suurendavad madal sotsiaal-majanduslik staatus ehk vaesus, sotsiaalne isolatsioon ehk üksindus, pidev ja pikalt kestev pingeseisund ja depressioon.

Kuidas hinnata enda südame-veresoonkonnahaiguste riski?

Selleks kasutatakse SCORE-riskitabelit, mis ennustab riski surra südame-veresoonkonnahaigustesse järgneva kümne aasta jooksul. Südamesurmariski määramisel arvestatakse inimese sugu, vanust, vererõhuväärtusi, suitsetamisharjumust ja vere üldkolesterooli sisaldust. Arvestada tuleb, et risk võib olla suurem, kui inimene hakkab jõudma järgmisesse vanuserühma.

Tabel on jaotatud ruutudeks, ruudud omakoda lahtriteks. Leidke oma soole, vanusele ja suitsetamisharjumusele vastav ruut. Nüüd leidke ruudus lahter, mis vastab kõige täpsemalt teie süstoolse vererõhu- (mmHg) ja üldkolesterooliväärtusele (mmol/l). Hindamise tulemus esitatakse protsentides. Suure riskiga isikute hulka loetakse patsiendid, kelle kümne aasta südame-veresoonkonnahaigustesse suremise risk on 5% ja enam.

NÄITED

• Kui olete 55-aastane mittesuitsetajast mees, teie süstoolne vererõhk on 155 mmHg ja viimane mõõdetud üldkolesterooliväärtus 6 mmol/l, on teie risk kümne aasta jooksul südame-veresoonkonnahaigustesse surra 6% (suur lisarisk).
• Kui olete 67-aastane naine, suitsetate, teie süstoolne vererõhk on 120 mmHg ja viimane mõõdetud üldkolesterooliväärtus 5 mmol/l, on teie risk kümne aasta jooksul südame-veresoonkonnahaigustesse surra 5% (suur lisarisk).