Selle infolehe eesmärk on tutvustada, mis on vereülekanne, mis juhtudel võib vereülekanne vajalik olla. Samuti on kirjeldatud, millised on vereülekande võimalikud riskid ja kõrvaltoimed. Juhendi PDF verisooni lugemiseks lae fail alla SIIT: vereulekande-infoleht   

Mis on vereülekanne

Vereülekanne on meditsiiniline protseduur, mille käigus manustatakse patsiendi vereringesse (tavaliselt käsivarre veeni kaudu) doonori verest valmistatud verekomponente.

Verekomponendid  on  verest  valmistatud preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut vere koostisosa. Doonori loovutatud veredoosist valmistatakse verekeskuses nelja erinevat komponenti: erütrotsüütide suspensiooni, trombotsüütide kontsentraati, värskelt külmutatud plasmat ja krüopretsipitaati.

Nagu ka ravimite puhul, määrab arst verekomponentide ülekande ainult kindla näidustuse korral.

  • Erütrotsüüdid ehk punalibled moodustavad verest 40–45%. Need sisaldavad hemoglobiini – valku, mis kannab inimese organismis hapnikku laiali. Erütrotsüütide hulga vähenemist nimetatakse aneemiaks.
  • Trombotsüüdid ehk vereliistakud on vererakud, mis osalevad vere hüübimisel ja verejooksu peatamisel.
  • Värskelt külmutatud plasma ja krüopretsipitaat sisaldavad fibrinogeeni ja teisi hüübimisfaktoreid, mis on samuti vajalikud vere- jooksu peatamiseks.
Veregrupid. Foto: Pixabay

Veregrupid. Foto: Pixabay

Kui teil tekib pärast vereülekannet ja haiglast lahkumist mõni kõrvaltoime, tuleb kohe võtta ühendust ülekande eest vastutanud arstiga tööpäevadel kl 8.00–16.00, pöörduda lähimasse EMO-sse või helistada kiirabisse telefonil 112.

Miks võib vereülekanne vajalik olla

Vereülekande näidustus on seotud verekaotusega või mõne verekomponendi (punaliblede, trombotsüütide, hüübimisfaktorite) asendamise vajadusega.
Praeguseks pole verele veel asendajat välja töötatud. Foto: Pixabay

Praeguseks pole verele veel asendajat välja töötatud. Foto: Pixabay

Vereülekannet võib olla vajalik järgmistel juhtudel:

  • traumast või sisemisest verejooksust tingitud verekaotus;
  • operatsiooni käigus tekkinud äge verekaotus;
  • sünnitusel tekkinud äge verekaotus;
  • enne operatsiooni eelnevalt korrigeerimata aneemia*;
  • punavereloome häirumisest põhjustatud aneemia (vereloomehaigused, kasvajad, kroonilisest haigusest tingitud aneemia (sh neeruhaigused));
  • trombotsüütide vähesus või funktsioonihäire;
  • hüübimishäire.

Praeguseks ei ole verele veel asendajat välja töötatud, kuid arstid teevad kõik, et vereülekande vajadust vähendada või hoopiski ära hoida. Näiteks on väga oluline operatsioonieelse aneemia väljaselgitamine ja ravi teiste vahenditega.

* Aneemia – olukord, kus inimese veres on normaalsest vähem erütrotsüüte või neis sisaldub normaalsest vähem hemoglobiini.

Kuidas vereülekanne toimub

Hea teada!

Enne vereülekannet määratakse teie veregrupp (AB0) ja reesus-kuuluvus (RhD) ning tehakse erütrotsütaarsete antikehade sõeluuring.

Erütrotsüütide ülekande korral tehakse laboris ka sobivusuuring, st vaadatakse, kas konkreetne veredoos teile sobib.

Vereülekande ajal ja pärast seda jälgib õde hoolikalt teie seisundit.

Vereülekande näidustus on seotud verekaotusega või mõne verekomponendi asendamise vajadusega. Foto: Pixabay

Vereülekande näidustus on seotud verekaotusega või mõne verekomponendi asendamise vajadusega. Foto: Pixabay

Millised on vereülekandega seotud võimalikud riskid ja millised kõrvaltoimed võivad vereülekande ajal ja/või pärast seda tekkida

Kuna vereülekandel kasutatakse inimverest valmistatud komponente, ei saa täielikult välistada võimalust haiguste ülekandumiseks. Eestis uuritakse doonoriverd väga põhjalikult sagedamate verega edasikanduvate nakkuste suhtes (HIV, hepatiit B, hepatiit C ja süüfilis). Kui doonor on külastanud riike, kus esineb teisi verega edasikanduvaid nakkusi, ei saa ta nende nakkuste peiteperioodil verd loovutada.
Vereülekande kõige raskem tüsistus tekib siis, kui kantakse üle vale veregrupi verd. Selle põhjus on enamasti patsientide segiajamine. Et seda ei juhtuks, küsib õde teilt protseduuri ettevalmistuse käigus korduvalt nime ja sünnipäeva, isegi kui olete seda talle juba varem öelnud.
Kõrvaltoimed võivad tekkida, kui teil on varasemast erütrotsütaarsed antikehad või olete allergiline vere mingi koostisosa suhtes. Ka liiga kiire ülekanne võib põhjustada enesetunde järsku halvenemist. Kui teil tekib vereülekande ajal või pärast seda halb enesetunne või mõni muu ootamatu sümptom, teatage sellest kohe õde, kes peatab vereülekande ja teavitab arsti.

Andke haiglapersonalile kohe teada, kui tunnete või märkate:

  • külmavärinaid, kehatemperatuuri tõusu;
  • peavalu, valu seljas, valu rinnaku taga või veenikanüüli piirkonnas;
  • löövet või punetust nahal;
  • naha sügelemist;
  • iiveldust, oksendamist;
  • hingamisraskust, õhupuudust.

Sümptomite leevendamiseks rakendatakse ravi ja nende põhjused selgitatakse välja.

Enne vereülekannet selgitab raviarst teile protseduuri olemust ja vajalikkust, alternatiive ja kõrvaltoimeid ning vastab teie küsimustele. Oluline on meeles pidada – vereülekannet tehakse vaid teie heaolu silmas pidades.

Kui olete nõus, et vajaduse korral tehakse vereülekanne, antakse teile allkirjastamiseks nõusolekuleht. Teil on õigus protseduuri igal etapil oma nõusolek tagasi võtta, mis sellisel juhul fikseeritakse paberile teie allkirjaga.
Kui teil tekib pärast haiglast lahkumist mõni kõrvaltoime, tuleb kohe võtta ühendust ülekande eest vastutanud arstiga tööpäevadel kl 8.00–16.00, pöörduda lähimasse EMO-sse või helistada kiirabisse telefonil 112.

Vereülekande tüsistusele võivad viidata järgmised tunnused:

  • uriini värvumine punakaks;
  • naha värvumine kollakaks;
  • palavik;
  • veritsused;
  • kõhulahtisus;
  • lööve nahal, nahapunetus, -sügelus või naha irdumine.
NB! Tervisenäitajate kontrollimiseks tuleb minna perearsti juurde umbes kuu pärast haiglast lahkumist või oma raviarsti juurde raviplaani põhjal. Selleks helistage oma perearstile ja leppige kokku visiidi aeg või järgige raviarsti korraldusi.
Verekomponendid on verest valmistatud preparaadid, mis sisaldavad üht või mitut vere koostisosa. Foto: Pixabay