Mis on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK?
KOK on aeglaselt progresseeruv kopsuhaigus, mille korral tekkib järjest süvenev õhupuudustunne, mis on tingitud bronhide ahenemisest ja kopsukoe kahjustusest. KOK-i korral kopsudes tekkivad muutused on pöördumatud. Kui teil diagnoositi KOK, siis vajate regulaarset jälgimist ja ravi.
Miks KOK tekib?
Kuni kahel kolmandikul juhtudest on KOK-i teke seotud suitsetamisega, kuid teket võivad soodustada ka üle kümne aasta tolmustes tingimustes töötamine, kaasnev astma või lapseeas sageli põetud hingamisteede infektsioonid ja kaasasündinud ensüümi alfa-1-antitrüpsiini defitsiit.
Millised on KOK-i sümptomid?
KOK-i diagnoositakse enamasti üle 40-aastastel inimestel, kel esinevad järgmised sümptomid:
- hingeldus, mis süveneb ajas ja intensiivistub füüsilisel koormusel (nt trepist üles minnes);
- krooniline köha;
- krooniline rögaeritus.
Kuidas KOK-i diagnoositakse?
KOK-i kahtlusel tehakse kopsumahu mõõtmise uuring ehk spiromeetria, mille käigus hinnatakse kopsudes õhuvoolu liikumist. Vajaduse korral suunab arst teid ka teistele uuringutele (nt kopsude röntgeniülesvõte, vereanalüüs, EKG jt).
Kuidas KOK-i ravitakse?
KOK on krooniline progresseeruv haigus, mis võib teie elu märkimisväärselt mõjutada ja ravimata juhtudel viia kiire tervisekaotuse, invaliidistumise ja isegi surmani.
KOK-i põhiravimiteks on igapäevaselt kasutatavad pikatoimelised sissehingatavad bronhodilataatorid ehk bronhide laiendajad, mis vähendavad regulaarsel kasutamisel õhupuudustunnet, parandavad kopsufunktsiooni ja elukvaliteeti ning vähendavad KOK-i ägenemise riski. Taastusravi parandab oluliselt KOK-i haigete elukvaliteeti ja füüsilist suutlikkust. Koos suitsetamisest loobumisega on taastusravi sama oluline kui igapäevane ravimite kasutamine.
Mis on KOK-i ägenemine?
KOK-i ägenemisega on tegemist siis, kui igapäevased KOK-i sümptomid muutuvad intensiivsemaks:
- tekib või süveneb hingeldus;
- tekib või suureneb rögaeritus;
- rögaeritus muutub mädaseks;
- tekib või süveneb köha ja vilistav hingamine.
Et sümptomeid leevendada, võib lisaks oma tavapärasele raviskeemile tekkida vajadus lisaravimite järele.
Patsiendijuhend “Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK”
- Kinnitatud: 03.03.2020.
- Avaldatud: 22.10.2021
- Koostajad: Viktoria Ivanova, Kai Kliiman ja Tatjana Meister
Juhendi kood: PJ-J/43.1-2020
Ravijuhendite koostamist koordineerib Tartu Ülikool ja rahastab Tervisekassa.
- Patsiendijuhend “Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK” on avaldatud Tervisekassa loal.
Mida sa saad ise teha oma tervise jaoks
1. Loobuge suitsetamisest!
Suitsetamine on üks olulisemaid KOK-i tekke ja progresseerumise riskifaktoreid. Kui jätkate suitsetamist, langeb teie kopsufunktsioon kiiremini kui suitsetamisest loobujatel. Mida varem loobute suitsetamisest, seda enam paraneb teie kopsufunktsioon.
Miks loobuda suitsetamisest? Sest pärast loobumist:
- väheneb õhupuudustunne;
- paraneb koormustaluvus;
- väheneb või kaob köha;
- väheneb või kaob rögaeritus;
- aeglustub kopsufunktsiooni langus;
- väheneb KOK-i ägenemiste arv;
- väheneb risk sattuda erakorralise meditsiini osakonda või KOK-i ägenemise
tõttu haiglasse; - paraneb teie elukvaliteet;
- pikeneb teie eluiga.
Suitsetamisest loobumise nõustamiseks võib pöörduda suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetti, perearsti või kopsuarsti (kopsuõe) vastuvõtule.
Nõustamistelefon suitsetamisest loobujatele lühinumbril 126 (eesti keeles) ja 127 (vene keeles) iga päev kell 10.00–17.00.
Informatsioon on kättesaadav ka veebilehtedel https://www.kopsuliit.ee; https://www.tubakainfo.ee; http://www.tubakavaba.ee.