Eesti Tervise Fond on välja kuulutanud ideekonkursi „Mida teha, et laps oleks suvel aktiivne?“. See pole fondil esimene ideekonkurss. Alustasime konkursist „Kuidas vähendada uppumissurmasid?“. Põhjuseks fakt, et kuumad suved ja puudulikud ujumisoskused viivad meilt igal aasta ligi 40-50 inimest vetevana juurde. Ja need surmad võinuks ja saanuks olemata olla, kui…
See ideekonkurss sai väga häid mõtteid. Näiteks korraldas Eesti tervise Fond ujumisoskuste parandamiseks ujumiskursusi nendele täiskasvanutele, kes üldse ei osanud ujuda. Kursust juhendas ujumistreener Tõnu Meijel. Ning kõik, kes selle kursuse lõpetasid, oskasid lõpuks ka ujuda, olid rõõmsad ja mulistavad tänini vees.
Näiteks korraldas Eesti tervise Fond ujumisoskuste parandamiseks ujumiskursusi nendele täiskasvanutele, kes üldse ei osanud ujuda.
Nimetatud konkursilt koorus välja ka idee, et igas avalikus supluskohas peaks olema päästerõngas ja juhised, kuidas jälgida ujujat ning mida teha õnnetuse korral.
Tuletan veel siiski meelde, et uppumise korral ei hakka uppuja kõva häälega veest karjuma ja kätega vehkima, vaid vajub lihtsalt vee alla. Paljud arvavad, et inimene lihtsalt lollitab niisama või sukeldub, kuid tegelikult vajub inimene vee alla ja jääbki vee alla. Seetõttu tuleb kaldal olijatel olla eriti tähelepanelik, kui vees on omapead väikesed lapsed või halva ujumisoskusega inimesed või need, kes oma ujumisoskust üle hindavad.
Varasema konkursi ideed edastati Päästeametile
Teine suurem ideekonkurss, mida Eesti Tervise Fond korraldas oli „Kuidas vähendada tulesurmasid?“. Tulesurmad saavad sageli alguse inimese enda lohakast ringi käimisest tule või tulekoldega, kehvadest elektrijuhtmetest, katkisest kodumasinatest või suitsetamisest siseruumides, kui tuli saab alguse sigaretist.
Selle konkursi parimad ideed andsime üle Päästeametile, kes on sarnaseid konkursse korraldanud ka järgnevatel aastatel. Tänaseks oleme saanud kohustusliku suitsuanduri, tulekollete kontrollimise süsteemi ning korstnapühkija külastused. Paari aasta eest lisandus ka vinguanduri olemasolu kohustus nendele, kel kodus ahjud, kaminad või muud küttekolded.
Meie laste tervisest
Miks siis sellel aastal just selline ideekonkurss, teemal „Mida teha, et laps oleks suvel aktiivne?“? Selgitan.
Hiljuti avaldatud Tervise Arengu Instituudi „Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine 2018 ja 2022“ näitab, et nelja aasta jooksul on toimunud mitmeid olulisi muutusi noorte tervises.
Üldiselt on noored oma tervise ja eluga rahul, kuid viimase nelja aasta jooksul on rahulolu langenud. Kusjuures on tüdrukud oma tervise ja eluga vähem rahul kui poisid. Erinevaid kaebusi esineb tüdrukutele oluliselt rohkem kui poistel. Poisid kaebavad oma tervise üle kolmandikul juhtudel, aga tüdrukud ligi pooltel juhtudel. Vähemalt kahenädalasi depressiooniepisoode on viimase aasta jooksul tüdrukud kogenud kaks korda rohkem kui poisid.
Raske on olukord ka kiusamisega. Poisse kiusatakse nii koolis kui ka internetis. Küberkiusamist peavad taluma kõige rohkem üheteist- kuni kolmeteistkümneaastased noored. Parem ei ole olukord ka tüdrukutel.
Tervise Arengu Instituudi „Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine 2018 ja 2022“. Kuvatõmmis: Tervise Arengu Instituut
Kehakaal ja liikumine
Kehakaaluga on hädas 15 protsenti tüdrukutest ja 25 protsenti poistest – nad on siis ülekaalulised või rasvunud. Ja ülekaaluliste noorte hulk on kiiremini kasvanud just poiste seas.
Lapsed on ka väheaktiivsed. Näiteks soovitab WHO, et noored peaksid liikuma iga päev mõõduka kuni tugeva intensiivsusega vähemalt 60 minutit. Meie noortest liigub selliselt ainult 16 protsenti. Ning kahjuks ei ole viimase nelja aasta jooksul see olukord kuidagi paremaks läinud.
Halvasti on meil ka interneti ja nutiseadmete kasutamisega. Päevas veedavad ekraani taga rohkem kui kaks tundi üle kolmandiku meie noortest. Ekraaniaja kasutamine järjest pikeneb. Kui 11-aastased kasutavad ekraaniaega 55 protsenti, siis 15-aastase seas on nutiseadmes olemise osakaal juba rohkem kui 70 protsenti! Ning neid, kes istuvad arvuti taga rohkem kui kaks tundi päevas on koguni 79 protsenti.
Päevas veedavad ekraani taga rohkem kui kaks tundi üle kolmandiku meie noortest. Ekraaniaja kasutamine järjest pikeneb.
Ligi kümnendik noori on olnud korduvalt alkoholijoobes. Poiste seas on alkoholi tarvitamine langenud, kuid tüdrukute seas jäänud samaks. Ei tohi ära unustada ka kanepi kasutamist, siin on näitajad tüdrukute seas kasvanud.
E-sigarettide osas valitseb samuti kurb olukord. Poisid kasutavad e-sigaretti vähem, tüdrukute seas on nende populaarsus tõusnud. Huuletubaka tarbimine on kasvanud ligi kaks korda, kusjuures nii poisid kui ka tüdrukud tarvitavad huuletubakat võrdselt.
Selliste andmetega läheb Eesti Tervise Fond suvele vastu. Kutsume kõiki noorte tervise pärast muret tundvaid inimesi üles esitama erinevaid ideid, kuidas saaks meie noorte tervist parandada. Kuidas saada nad rohkem liikuma, tuua välja arvuti tagant, pakkuda alternatiivseid tegevusi.
„Mida teha, et laps oleks suvel aktiivne?“ ideekonkursile ootame ideid augusti lõpuni. Parimad ideed saavad auhinna septembri keskel. Ideid oodatakse veebiaadressile www.ideekonkurss.arst.ee.
Ootame kõigilt häid ja põnevaid ideid ning loodame, et saame noored liikuma ning seeläbi parandada ka nende tervist.
Dr Eero Merilind, SA Eesti Tervise Fond juhtaja