Terviseamet
Pressiteade
27.05.2022
Ahvirõuged (inglise keeles monkeypox) on zoonoosse päritoluga viirusnakkushaigus, mis levib piisknakkusena ja/või infitseeritud kahjustustega nahaga otsesel kokkupuutel ja/või kaudselt pindade (esemete vahendusel).
Haigustekitaja
Ahvirõugeid põhjustab ahvirõugete viirus Orthopoxvirus simiae.
Nakkusallikas ja levimine
Haigus esineb peamiselt Kesk- ja Lääne-Aafrika troopilistes vihmametsades. Haiguspuhanguid on viimastel aastatel esinenud Sierra Leones, Elevandiluurannikul, Libeerias, Nigeerias, Kamerunis, Gabonis ja Kongo Vabariigis, kuid on levinud ka väljaspoole mandrit, näiteks 2003. aastal USA-s.
Peremeesloomade hulka kuuluvad mitmed närilised ja ahvid.
Viiruse edasikandumine loomalt inimesele (zoonootiline) võib toimuda otsesel kokkupuutel nakatunud loomade vere, kehavedelikega või naha või limaskesta kahjustustega. Nakatumine võib samuti toimuda ebapiisavalt termiliselt töödeldud ahviliha tarbimise järgselt.
Viiruse edasikandumine inimeselt inimesele võib toimuda piisknakkusena hingamisteede eritistega, otsesel kontaktil haigega, nakatunud inimese nahakahjustustest või haige eritistega saastunud esemetest/pindadest. Nakatumine eeldab pikemaajalist tihedat kontakti. Nakatumine võib toimuda üsasiseselt või sünnitusel.
Nakatumine võib toimuda seksuaalsel teel, meestega seksivate meeste (MSM) hulgas.
Haiguskahtluse korral võtke koheselt ühendust oma perearstiga ja jääge isolatsiooni.
Peiteperiood
Peiteperiood on tavaliselt 6–13 päeva, kuid võib kesta kuni 21 päeva.
Refereeritud artikkel täismahus siit: Terviseamet