Sotsiaalministeerium
Pressiteade
18.03.2022
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik osaleb Riias toimuval Euroopa vähipatsientide kongressil, kus on kõne all ebavõrdsus Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vähiravis ja võimalused ebavõrdsuse vähendamiseks.
„Juurdepääs vähi sõeluuringutele, diagnoosimisele ja raviteenustele on Euroopas riikide lõikes väga erinev. Samuti on riigiti suured erinevused uute ja innovaatiliste vähiravimite kättesaadavuses,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Eestis on praeguseks kaasatud vähi sõeluuringutesse ka ravikindlustamata inimesed ja riik tagab neile vajadusel ka hilisema ravi. Samuti otsime järjepidevalt uusi võimalusi tervishoiu omaosaluskoormuse vähendamiseks, et raha ei saaks inimestele takistuseks vajaliku abi saamisel. Olukorras, kus ravikindlustamata inimeste osakaal on juba praegu Eestis suur ja sõjapõgenikega koos nende osakaal tõenäoliselt veelgi kasvab, peaksime ebavõrdsuse vähendamiseks kaaluma ravikindlustuse laiendamist kõigile Eesti elanikele.“
Kongressi korraldajad juhivad tähelepanu, et inimeste juurdepääsul vähiravile on Euroopas riigiti suured erinevused ja seetõttu on erinevad ka vähi elulemuse näitajad. Kui Lääne-Euroopa riikides puudub juurdepääs soovitatud esimese rea ravile ligikaudu 30%-l patsientidest, siis Kesk-Euroopas 60%-l ja mõnedes Ida-Euroopa riikides koguni kuni 90%-l patsientidest.
Kui näiteks Austrias on patsientidele kättesaadavad ligi 10 uut värskelt müügiloa saanud 10st vähiravimist, siis näiteks Poola patsientidele vaid kolm kümnest. Kui Euroopa Liidus keskmiselt kulutati 2018. aastal vähiravile inimese kohta 378 eurot, siis näiteks Lätis 142 eurot ehk enam kui kaks korda vähem. Vähipatsientide viie aasta suhteline elulemus varieerub 40%-st Bulgaarias kuni 64%-ni Rootsis. Selle põhjuseks on ebavõrdsus inimeste juurdepääsul vajalikele teenustele alates diagnoosimisest kuni järelravini. Kõigi Euroopa Liidu riikide suhtelise vähi elulemuse järele aitamine Rootsi tasemele aitaks Euroopas pikendada kuni 270 000 inimese elu.
Vähiravi kvaliteedi tõstmise ja ebavõrdsuse vähendamise võimalustena nähakse uute vähiravimite kliinilistes uuringutes osalemise lihtsustamist, riiklike vähiravikeskuste loomist ja nende akrediteerimist, onkoloogiaspetsialistide koolitus- ja praktikavõimaluste laiendamist, Euroopa juhtivate vähiravikeskustega kaugkonsulteerimise võimaluste loomist ning täiendava rahastuse suunamist vähiravis enam mahajäänud Euroopa piirkondadesse ja riikidesse.
Refereeritud artikkel täismahus siit: Sotsiaalministeerium