Sotsiaalministeerium

Pressiteade

01.06.2021

Rahvusvahelise lastekaitsepäeva puhul ilmuva eelviimase “Võrdsem Eesti” sarja videoga tuletab Sotsiaalministeerium meelde, et igasuguste peremurede puhul on laps kõige haavatavam perekonnaliige, ehk nn “unustatud ohver”.

Kuigi sotsiaalministeeriumis koostatud KOV-de küsitlusuuringust (PDF) selgus, et enim on koroonakriisis kannatanud just noored, lapsed ja pered, siis ütleb kriminaalstatistika, et läbi aastate on perevägivalla juhtumistest umbes 30% toimunud laste juures olekul või on lapsed neis olnud ohvrid. „Seega on väga oluline märgata ka lapse abivajadust ja ärakuulamist. Ei tohiks unustada, et ka laps on peremuredes samuti oluline osapool. Isegi, kui ta väliselt viga ei saa, võivad tema emotsionaalsed üleelamised avalduda alles hiljem muude terviseprobleemidena,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

“Võrdsem Eesti” sarja eelviimases videos üles astuva kliinilise lapsepsühholoogi Mariana Saksniidu sõnul mõjutab vägivald peres alati seal olevaid lapsi, seda isegi ka siis, kui vägivald ei ole suunatud otseselt lapse vastu.

“Homne 1. juuni on lastekaitsepäev ja ma soovin, et ükski laps ei peaks kartma oma kodu ja oma vanemaid,” rääkis psühholoog. “Termin „unustatud ohvrid“ on lapsele, kes sageli oma murest kellelegi ei julge rääkida ja on oma murega päris üksinda. Vägivalda kogev laps vajab, et teda märgataks. Vägivalda kogev laps vajab, et vägivald lõppeks. Vägivalda kogenud laps vajab stabiilset ja turvalist keskkonda, kindlaid piire, ettearvatust, emotsionaalset sidet turvalise (!) täiskasvanuga, positiivseid uusi kogemusi ja vajadusel psühholoogilist/psühhiaatrilist tuge,” märkis Saksniit.

Lapsepsühholoog tõdes, et koroona aasta on olnud paljudele peredele raske viirusest ja eriolukorrast tingitud teadamatuse ja ettearvamatuse tõttu ning paljudes peredes on toimetulek muutunud raskemaks. “Oma töös näen ma järjest sagedamini seda, kui palju lapsed enda kanda võtavad, märkamatult katki lähevad ja vanemate eest oma katki minekut varjavad- sest nad kardavad vanemaid häirida veel lisaks keerulisele ajale oma „väikeste“ muredega. Ma soovin, et me täna ja iga päev võtaksime hetke, et selle peale mõelda ja võtaksime iga päev vähemalt hetke, et vaadata oma lapsele silma ja küsida, kuidas tal päriselt läheb.”

Vaata ja jaga: täispikk video asub siin.

Refereeritud artikkel täismahus siit: Sotsiaalministeerium