71% patsientidest on Karell Kiirabiga väga rahul – Jõhvis, Loksal, Kehras, Kundas ja Väike-Maarjas üle 80%

Karell Kiirabi patsientide rahulolu püsib jätkuvalt kõrgel tasemel ning on viimase uuringu järgi isegi kasvanud. 2026. aasta alguses läbi viidud rahuloluküsitluse kohaselt on teenuse keskmine hinnang 4,6 viiepallisüsteemis ning koguni 71% vastajatest on teenusega väga rahul.

Uuringu viis läbi Viilup Uuringud OÜ 2026. aasta veebruaris telefoniintervjuude meetodil. Kokku küsitleti 360 inimest Karell Kiirabi 18 teeninduspiirkonnast, kes olid kas ise patsiendid või viibisid kiirabi kutsumise hetkel patsiendi juures.

„Kiirabi on patsiendi jaoks kriitilisel hetkel sageli ainus ja kõige olulisem abi. Meile on väga oluline, et lisaks meditsiinilisele kvaliteedile tunneks patsient ka inimlikku toetust ja turvatunnet. On hea meel näha, et meie meeskondade tööd hinnatakse kõrgelt,“ ütles Karell Kiirabi juhatuse liige Õnne Bartoševitš.

Uuringust selgub, et negatiivseid kogemusi on vähe – rahulolematuid ja väga rahulolematuid on kokku umbes kaks protsenti vastajatest. See kinnitab, et kiirabiteenuse kvaliteet on stabiilselt kõrge ja võrreldes eelmise aasta uuringuga isegi pisut kasvanud.

Eriti märkimisväärne on patsientide tagasiside emotsionaalne pool: enam kui pooled vastajatest tõid avatud kommentaarides esile soovi kiirabibrigaade tänada ja kiita. Sageli rõhutati nii professionaalsust, kiiret reageerimist kui ka hoolivat suhtumist.

Suhtlemine patsiendi emakeeles on väga kõrge hinnanguga

Uuring toob välja ka arenguvajadusi. Patsientide ootused on kasvanud eelkõige suhtluse osas – soovitakse rohkem selgitusi oma terviseseisundi kohta, infot ravivõimaluste ning edasiste tegevuste ja soovituste osas. “Kui patsienti ei hospitaliseerita, siis kiirabi annab alati soovitused edasise käitumise osas – näiteks kas pöörduda perearsti poole või millal uuesti kiirabi kutsuda. Kui tegemist ei ole erakorralist sekkumist vajava terviseseisundiga, saab tavaliselt patsienti paremini aidata perearst, kes tunneb patsienti ja leiab parimad lahendused uuringuteks ja raviks,” lisas Bartoševitš.

Samuti ilmneb, et osa patsiente peab oluliseks suhtlemist oma emakeeles. Kuigi kiirabitöötajate keeleoskust hinnatakse kõrgelt – suhtlemine patsiendi emakeeles sai keskmiseks hindeks 4,8 viiest – tuuakse üksikutes piirkondades esile vajadust veelgi parandada suhtlust patsiendile kõige arusaadavamas keeles.

Piirkondlikud erinevused

Uuringust ilmneb ka mõningaid piirkondlikke erinevusi. Kõrgeima rahuloluhinnangu said Jõhvi, Loksa, Kehra, Kunda ja Väike-Maarja teeninduspiirkonnad, kus keskmine hinnang ulatus kuni 4,9-ni. Veidi madalamad tulemused olid Tapa, Sillamäe ja Kohtla-Järve piirkondades. Erinevused tulenevad eelkõige sellest, kas patsient sai abi ning kuidas toimus suhtlus – neis piirkondades on rohkem vene keele taustaga inimesi ning nende vastustes on ka keeleküsimus rohkem välja toodud.

„Selline tagasiside aitab meil oma teenust teadlikult arendada. Lisaks meditsiinilistele oskustele peame järjest enam panustama ka suhtlemisoskuste ja patsiendikesksuse tugevdamisse,“ lisas Bartoševitš.

Uuringutulemuste kokkuvõte: https://karellkiirabi.ee/et/kiirabist/patsientide-rahulolu-uuringud

–

Karell Kiirabi
PRESSITEADE
21.04.2026

Päisefoto: Karell Kiirabi (allikas: https://karellkiirabi.ee/et/)