Austatud haridus- ja teadusminister, valitsuse liikmed, Riigikogu liikmed
Rektorite Nõukogu ootab valitsuselt ja ministeeriumilt lubaduste täitmist ja vastutuse võtmist Eesti kõrghariduse tuleviku suhtes.
Kolme aasta eest keeldusid avalik-õiguslikud ülikoolid halduslepingutele alla kirjutamast, sest haridus- ja teadusministeeriumil puudus plaan tuua kõrgharidus välja seitsmeaastase rahastusseisaku järel tekkinud kriisist – kahanenud õpivalikutest ja õppejõudude palgalõhest võrreldes õpetajatega. Pärast Rektorite Nõukogu läbirääkimisi kõigi parlamendi erakondadega sõlmiti kokkulepe, et nelja aasta jooksul kompenseeritakse rahastuse mahajäämus ning ministeerium töötab välja Eesti jaoks sobiva kõrghariduse rahastusmudeli. Juba teisel aastal taganes ministeerium sellest lubadusest ja kärpis nii 2025. kui ka 2026. aasta ülikoolide tegevustoetuse kasvu. Eesti reaalne kõrgharidusinvesteering on endiselt 2010. aasta tasemel, samal ajal kui Eesti majandus ja üldhariduskulud on kasvanud üle pooleteise korra.
Peame tõdema, et valitsus ei ole oma lubadustest kinni pidanud. Ülikoolidega sõlmitud kokkuleppest jääb täitmata üle 34 miljoni euro ja kõrghariduse rahastusmudelit pole loodud. Aastateks 2027 ja 2028 plaanib valitsus koguni ülikoolide rahastust kärpida.
See plaan on teravas vastuolus demograafilise olukorraga, kus lähiaastatel saab ülikooliealiseks senisest arvukam põlvkond noori. Kui me tahame säilitada kõrgharidusega noorte osakaalu Eestis, siis peaks ülikoolide vastuvõtt nendel aastatel kasvama umbes 1000 inimese võrra. Ja kui me tahaksime jõuda Haridusvaldkonna arengukavas seatud 45 protsendi kõrgharitute eesmärgini, peaks ülikoolide vastuvõtt suurenema neil aastatel 1700 inimese võrra. Igal juhul on Eesti huvides kasutada noorte arvu kasvu arstidele, inseneridele, IT-spetsialistidele ja õpetajatele järelkasvu loomiseks, mitte aga piirata noorte arvu tõusu ajal ligipääsu kõrgharidusele ning süvendada sellega väljarännet.
Kuigi valitsus pole oma kohustusi partnerina täitnud, on ülikoolid ellu viinud enamuse ministeeriumi seatud eesmärkidest. Oleme suurendanud vastutusvaldkondadesse vastuvõttu, kasvatanud nominaalajaga lõpetanute osakaalu, tõstnud õppejõudude palku ja arendanud tasulisi õppevorme, sh mikrokraade. Eesti paistab Euroopas silma pea kõrgeima hõive ja edasi õppimise näitajaga – 2024. aastal oli hõivatud 93,6% hiljutistest lõpetajatest. Ülikoolid on uhked vilistlaste üle, kelle panus Eesti arengusse on märgatav kõikidel elualadel. Meie akadeemilised töötajad on tegusad ja nende töö tulemuslik.
Me ei saa lubada, et lühinägelikkus ja murtud lubadused seaksid ohtu seni ehitatu ning kahjustaksid noorte õigustatud ootust omandada kõrgharidus kodumaal. Ülikoolid lähevad seepärast riigiga sõlmitavatele läbirääkimistele järgmiste nõudmistega:
- 2027.–2028. aastaks on vaja realistlikku finantsplaani, mis arvestaks gümnaasiumilõpetajate arvu kasvu ja vajadust tõsta kõrgharidusega noorte osakaalu noorte seas 45%-ni.
- Valitsus peab täitma oma kohustuse töötada välja ja erakondade üleselt kokku leppida Eestile sobiv jätkusuutlik kõrghariduse rahastusmudel, mida saaks rakendada alates 2029. aastast.
Pöördumine on koostatud usus, et Eesti inimesed väärtustavad haridust ning poliitikud mõistavad olukorra tõsidust ja nimetatud otsuste vajalikkust.
Tallinna Tehnikaülikooli rektor ja Rektorite Nõukogu esimees Tiit Land,
Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser,
Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik,
Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma,
Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop,
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja
–
Rektorite Nõukogu avalik pöördumine
21.11.2025
Päisefoto: Pilt on illustratiivne (allikas: Freepik)