Pühapäeval, 12. mail tähistatakse rahvusvahelist õdede päeva, mille eesmärk on märgata ja hinnata õdede igapäevast tööd ja panust. Viljandi haiglas tegutseb kliinikute õenduskeskus, mis pakub õe elukutsega inimestele mitmekülgseid võimalusi end erinevatel ametikohtadel proovile panna.  

Viljandi haigla kliinikute õenduskeskus (KÕK) loodi 2022. aastal ning see koondab enda alla somaatilise ravi kliinikutes tegutsevad õendus- ja hooldustöötajad. KÕKi ülesandeks on pakkuda erinevate profiilidega patsientidele kvaliteetset õendus- ja hooldusabi toetades seeläbi ravialaseid tegevusi.

Kliinikute õenduskeskuses töötab 102 õe õppekava läbinud töötajat, nendest 91 osutab igapäevaselt osakondades õendusabi, kuus töötab vastutava õena, kaks õendusjuhina, kaks õenduskvaliteedi spetsialistina ning üks keskuse juhina.

OSAKONNA ÕED

Osakonna õde ehk igapäevaselt patsientidega tegev õde on tervishoialaspetsialist, kelle peamiseks ülesandeks on patsiendi üldseisundi jälgimine, ravimite manustamine, analüüside tegemine ja patsiendi heaolu tagamine. Kliinikute õenduskeskuse õed tegelevad patsientidega nii statsionaarse ravi kui ka erakorralise meditsiini, operatsiooni ja intensiivravi osakonnas.

Statsionaarse ravi osakonna õed Erki Sala ja Silver Muld leidsid tee selle elukutseni soovist inimesi aidata ning nende elusid paremaks muuta. „Enne, kui otsustasin õeks õppida, töötasin hotellis administraatorina, kus mõistsin, et inimestega suhtlemine, abistamine ja toeks olemine probleemide lahendamisel on midagi, mis sobib minu isiksusega. Samas sain aru, et midagi on puudu, sest tahaksin intiimsemal tasemel inimestele toeks olla ja probleeme lahendad. Ühesõnaga oli see missioonitunne, mis ajendas õeks õppima,“ selgitas Muld. Ta lisas, et teda paelub selle ameti juures tunne, kuidas tema teadmistest, otsustest ja oskustes oleneb suur osa patsiendi heaolust ning töövõidud, kus ta näeb, et varasemalt komatoosne patsient on ajaga jalad alla saanud, räägib selget juttu ja on taastatud suur osa elukvaliteedist.

Erki Sala ütles, et tema jaoks on õe elukutse põnev. „Mind paelub see, et saan panustada millessegi, mis on kallim kui kuld – tervis. On ka raskusi, näiteks vahel patsiendiga ühist keelt leida või analüüse võtta, kuid neist hoolimata on amet ikka huvitav ja pidevalt muutuv,“ selgitas ta.

Erakorralise meditsiini, operatsiooni ja intensiivravi osakonnas töötavad õed Rauno Aun, Anna-Liisa Peerna ja Carolin Aduson nentisid samuti, et töö õena pakub palju valikuvõimalusi ning iga päev uudseid situatsoone ja väljakutseid.

„Mulle meeldivad erakorralised kiiret lahendamist vajavad olukorrad. Selle ameti mitmekülgsus ja väljakutseterohke töö oligi põhjuseks, miks otsustasin õeks üldse õppida. Samuti soov end tervishoiuvaldkonnas teostada,“ ütles erakorralise meditsiini osakonna õde Rauno Aun. Kui tavapäraselt peetakse õe ametit rohkem naiste ametiks, siis tema sõnul on tegelikult vastupidi: „See on päriselt ka meeste amet! Soovitan kõigil, kellel on suur süda ja soov inimesi aidata õeks õppida,“ sõnas Aun.

Operatsiooniblokis töötav anesteesiaõde Anna-Liisa Peerna soovitab aga kõigil, kellel on huvi õenduse vastu selle kohta täpsemalt uurida ja käia töövarjuks. „Ei maksa vaadata ja uskuda telesarju, sest reaalsus on midagi muud. Minu töö anesteesiaõena eeldab veidi teistsuguseid teadmisi ja oskusi, kui tavaosakonnas töötamine. Igapäevaselt teen rutiinset tööd lõikustoas, aga tegelen ka erakorraliselt raskete haigetega ning kuulun elustamisbrigaadi. Tavapärasest teistsugusem töö innustab mind ennast täiendama ja uute suundadega kursis olema. Ta lisas, et oma töö juures meeldib talle see, et töö tulemust on kohe näha: „Minu töös ei ole suhtumist „ootame ja vaatame“, vaid silmnähatavd tulemused: operatsioonitoas on haige protseduuriks vajalikus narkoosis, erakorraliste haigete seisund stabiliseerub või paraneb, protseduur, kuhu mind on appi kutsutud saab tehtud,“ ütles Peerna.

Õde Carolin Aduson töötab samuti anesteesiaõena, aga lisaks sellele õena ka intensiivravi osakonnas. „Intensiivravi osakonnas töötades tuleb tegeleda patsientidega, kes on kriitilises seisundis või vajavad oma seisundist tulenevalt pidevat jälgimist ning ravi,“ selgitas ta oma tööd. Aduson jõudis õe elukutseni küll juhuse tahtel, kuid täna paelub teda selle töö juures situatsioonide mitmekesisus ja arenguvõimalus. „Palju on uusi olukordi, milles varem olnud ei ole, need on rasked ja pakuvad palju väljekutseid, kuid see annab võimaluse oma teadmisi rakendada ja nendest hetkedest midagi uut õppida,“ rääkis ta.

VASTUTAVAD ÕED

Kõikides eelpool nimetatud osakondades töötavad ka vastutavad õed, kellel on korralduslikuma loomuga roll patsientide heaolu tagamisel. Kui osakonna õde juhendab ja tegeleb patsiendiga, siis vastutav õde toetab ja juhendab eelkõige teisi õdesid. Nad vastutavad selle eest, et töö osakonnas igapäevaselt sujuks, tellivad osakonda vajalikke ravimeid ja tarvikuid. Lisaks osalevad nad ka keskuse juhtimis- ja arendustegevustes.

Satsionaarse ravi osakonnas töötavad vastutavad õed Mariana Kurikoff ja Anu Mänd, kellele mõlemale pakkus tervishoid huvi juba lapseeas. „Kui ma olin väike, siis meie perekonnas oli inimesi, kes juba töötasid tervishoius ning mind paelus siis see, et kõik päevad võivad olla väga erinevad. Samuti meeldib mulle väga inimestega suhelda. Tänase töö puhul meeldib mulle, et mul on võimalus rääkida kaasa asjades, et muuta midagi paremaks. Ma soovin olla teiste õdede hääl,“ sõnas Mariana Kurikoff.

Ka Anu Mänd ütles, et teda paelub vastutava õe ametikoha juures võimalus kaasa rääkida, läbi arutada erinevaid võimalusi ja otsida probleemidele lahendusi. „Olen aga aastakümneid käinud ka valvetes ja teinud osakonna õe tööd. Kõik sai alguse sellest, et vanaisast oli meile koju jäänud palju arstiraamatuid, mida mulle lapsena väga lugeda meeldis. Nii oligi mulle põhikooli lõpuks selge, et minust saab õde. Õe kutsehariduse sain 17-aastaselt ning sellest ajast alates olengi Viljandi haiglas töötanud. Minu jaoks aga muutus öötöö kurnavaks. Kuna kogemust mul oli, siis julgesin proovida vastutava õe ametit ja tunnen, et see sobib mulle hästi,“ kirjeldas ta.

Intensiivravi osakonnas töötavad vastutavad õed Epp Lehemets ja Maria Uuemäe, kes mõlemad otsustasid õeks õppida selle valdkonna mitmekülgsete võimaluste pärast. „Õeks ajendas mind õppima soov tegeleda inimestega ja ala mitmekülgsus – saab olla väga kitsalt spetsialiseerunud, näiteks operatsiooniõde või vaimse tervise õde või tegeleda laiema profiiliga patsientidega, näiteks pereõena või osakonna õena. Õe töö juures meeldibki mulle väga see, et valdkond on nii lai ja alati on võimalus ennast edasi arendada,“ lausus ta.

Mõlema sõnul on õe töö küll põnev ja mitmekülgne, aga ka raske: „Vastutava õena tunnen ja näen tihti, et inimesed ei kurdagi tööga seotud raskuste üle vaid kõik taandub suhtlemisele. Üksteise märkamine on oluline. Olen ka alati olnud arvamusel, et huumor aitab paljudes rasketes olukordades hakkama saada,“ ütles Lehemets. Uuemäe lisas, et õendus ei ole amet vaid elukutse: „Õde töötab inimestega, kes üldjuhul on oma elus väga keerulises kohas: löögi alla on sattunud inimese üks kalleim vara – tervis. See on inimese jaoks alati ootamatu, rahutuks tegev ja hirmutav. Õe ülesanne on olla tugi, kes seisab ta kõrval, kui seda etappi läbitakse. Juhendada, toetada, vahel lihtsalt kuulata ja olla olemas,“ rääkis ta.

Erakorralise meditsiini osakonnas täidavad vastutava õe rolli Anu Sisask ja Talvi Maasepp. „Õeks läksin õppima sellepärast, et tegemist on erialaga, mis on vajalik olenemata riigikorrast või olukorrast riigis. Tervishoiuteenuseid vajavad inimesed ka kõikide kriiside ja sõdade ajal. Samuti on õena võimalik töötada väga erinevates valdkondades ja tingimustes,“ selgitas Maasepp, miks otsustas õeks õppida. Õde Sisask teadis aga juba gümnaasiumis, et õendus on suund, mille tahab elus võtta: „Olin sel ajal liitunud Eesti Punase Risti Viljandi seltsiga, kus õpetati põhjalikult  esmaabi. See kõik  pakkus  suurt huvitav ja sealt  tekkis ka mõte õppida õeks,“ rääkis ta. Mõlemad vastutavad õed soovitavad õe elukutse valida, kuna olles ise huvitatud ja julge on tagatud palju võimalusi ja elukestev areng.

ÕENDUSKVALITEEDI SPETSIALISTID

KÕKi õenduskvaliteedi spetsialistid Gertu-Liis Henga ja Jaana Vark tegelevad täna rohkem administratiivse ja teoreetilise tööga. Nende ülesanne on tuua õenduspraktikasse rohkem teaduspõhist lähenemist, mille kaudu parendada ja edendada õenduskvaliteeti.

„See ametikoht on midagi hoopis teistsugust kui valvetöö või vastutavaks õeks olemine. See aitab näha tervishoiu laiemat pilti ning esitab keerulisi väljakutseid töökeskkonna ja -kvaliteedi parandamise osas. Põnev on end kurssi viia mujal maailmas toimuvaga ning võimalusel ka meie haigla töötegemist parendada,“ ütles Henga. Tema sõnul on õeks olemine üks mitmekülgsete võimalustega amet: „Võimalusi on seinast seina, alustades valvetööst ja lõpetades teadustöö või ilusüstide tegemisega. Igaüks, keda eriala vähegi huvitab, leiab endale igal juhul meelepärase töö.“

Jaana Vark rääkis, et on oma senise tööelu jooksul proovinud palju erinevaid ametikohti õena, mis on näidanud õe olulist rolli tervishoius: „Olen läbi aegade ja erinevate rollide olnud positiivselt üllatunud, kui palju on õdedel võimalik ära teha selleks, et inimene ei satukski haiglasse või et ta saaks turvaliselt ja asjakohast ravi koduseinte vahel.“ Ta lisas, et teda paelubki tema tänase töö juures võimalus muuta asju paremaks süsteemi tasandil.

ÕENDUSJUHID

Somaatilise ravi kliinikute õenduskeskuse õendusjuhid korraldavad koos vastutavate õdedega osakondade igapäevast tööd. Sinna hulka kuuluvad osakonna õdedele näiteks erinevate vahendite, juhendite ja kordade tagamine. Samuti tegelevad nad õendusteenuse arendamise ja parendamisega koostöös keskuse juhi ning erinevate kliinikutega.

Statsionaarse ravi õendusjuht Janne Klusova ülesanne on lisaks eelpool nimetatule ka ühise voodifondi raames patsientide logistika korraldamine. „Tänane töö meeldib mulle, sest rutiini ei teki, iga päev üllatab ja see ongi ühteaegu vahel veidi väsitav aga sealjuures ka väga kaasahaarav. Lapsena aga ma kartsin arste ning poleks iial arvanud, et ise tervishoiuvaldkonnas töötan. Minu ema soov oli, et ma pärast gümnaasiumi lõpetamist õeks õpiksin, kuid mina otsustasin enne veidi saksa keele ja radioloogiaga eksperimenteerida. 2 aastat hiljem siiski suundusin õendust õppima ja praegu tunnen, et olen õiges kohas,“ selgitas Klusova.

Erakorralise meditsiini, operatsiooni ja intensiivravi osakonna õendusjuht Inge Alp aga isegi ei mäleta, et oleks midagi peale tervishoiu õppida tahtnud. „Kui ma lõpetasin gümnaasiumi, siis tegelikult tahtsin õppida ämmaemandaks, kuid sel aastal ei olnud ämmaemandate vastuvõttu. Seega läksin õeks õppima. Aasta pärast ei tahtnudki enam ämmaemandaks õppida, sest õe amet tundus palju võimalusterohkem ja ma ei ole siiani seda kahetsenud,“ rääkis ta. Inge Alpi tööülesannete juurde kuulub lisaks tavapärastele õendusjuhi ülesannetele ka operatsioonitoa, intensiivravi osakonna ja sterilisatsiooni töö planeerimine ja korraldamine.

KESKUSE JUHT

Kliinikute õenduskeskust juhib Helina Randma, kes on samuti alustanud oma karjääri osakonna õena. Teda paelus õe töö juures just enim töö inimestega. „Minu tänase töö sisu on endiselt töö inimestega, kuid minu fookus on suunatud pigem tööprotsesside parendamisele, arendustegevustele ja väljakutsete lahendamisele, mille kaudu toetada töötajaid ja parandada osutatava teenuse kvaliteeti,“ rääkis ta. Randma leiab, et tema tööülesannetes leidub aga ka palju sarnasusi osakonna õe tööga: „Endiselt on oluline näha oma töö kontekstis tervikpilti, omada empaatiavõimet, motiveerimis- ja kaasamisoskust. Leian, et varasem õena töötamine on andnud mulle palju vajalikke omadusi ka inimeste juhtimiseks,“ ütles ta. Keskuse juhi jaoks on samuti oluline, et töös oleks väljakutseid ja toimuks pidev areng. „Mugavustsoon tekib mul harva, sest alati saab kuskil ju midagi paremini teha, see aga nõuab pidevat enesetäiendamist“ selgitas Randma ning rõhutas, et tema jaoks on just õe elukutse valimine avanud mitmekülgseid võimalusi tööks ja enesearenguks nii siin, kui ka väljaspool Eestis.

Viljandi haiglas töötab lisaks eelpool räägitud kliinikute õenduskeskusele õdesid ka paljudes teistes kliinikutes ja keskuste: psühhiaatriakliinikus, ambulatoorse ravi kliinikus, diagnostika kliinikus, hoolekandekeskuses ning sõltuvushaigete ravi ja rehabilitatsioonikeskuses. Nende kõigi igapäevane töö patsientide, lähedaste ja personaliga on asendamatu. Soovime kõikidele õdedele ilusat rahvusvahelist õdede päeva!

–

SA Viljandi Haigla
PRESSITEADE
10.05.2024

Päisefoto: Envato Elements. Pilt on illustratiivne.