Igal aastal esitab Tervisekassa kahju tekitajatele paar tuhat tagasinõuet mitme miljoni euro eest, et ohjeldada ühise ravikindlustusraha alusetut kulutamist.

Tervisekassa järelevalve teenusejuht Jelena Kont sõnul esitatakse kõige rohkem tagasinõudeid neile, kes on tekitanud teisele inimesele tervisekahjustuse. Sageli tuleb raha tagasi nõuda ka neilt, kes on alusetult saanud ravikindlustushüvitisi, eelkõige just haiguslehe eest saadud raha.

Nõuded eraisikute vastu

Kui teisele inimesele on tahtlikult tekitatud tervisekahju, nõuab Tervisekassa raviks kulunud raha tagasi.

Lisaks nõuab Tervisekassa ettekirjutusega tagasi põhjendamatult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise. Juhul kui pärast hüvitise maksmist esitatakse Tervisekassale töövõimetuslehe parandus ja hüvitise ümberarvestuse tulemusel selgub, et isik sai hüvitist alusetult, siis tuleb see tagastada.

Samuti esineb olukordi, kus ettevõte deklareerib töötaja eest sotsiaalmaksu, aga tegelikult ei maksa seda hiljem maksuametile. Samal ajal on töötaja haiguslehel ja saab selle eest Tervisekassalt hüvitist. Kui maksuamet tuvastab, et sotsiaalmaksu tegelikult ei maksta ning parandab andmed, on ka Tervisekassal alus haigusraha tagasinõudmiseks.

Kindlustamata inimesed peavad saadud arstiabi eest ise tasuma, seda ka välisriigis. Ehk tagasinõude saab esitada ka neile, kes on teises Euroopa Liidu riigis arstiabi saamiseks kasutanud Euroopa ravikindlustuskaarti pärast ravikindlustuskaitse lõppemist või kui on saadud õigusvastaselt ravikindlustushüvitisi kehtetu või tühistatud e-vormi alusel.

Eelmisel aastal tuli nendel põhjustel raha välja käia 650 inimesel, kokku ligi 323 000 euro ulatuses.

Kui nõudeavalduse saaja keeldub ravikulude hüvitamisest, pöördub Tervisekassa kahju tekitaja vastu kohtusse. Kui ettekirjutust ei täideta, saab kohtutäituri kaudu selle sundtäitmisele pöörata. Hetkel on Tervisekassal kohtutäiturite juures sundtäitmisel ligi 1000 nõuet.

Liiklusnõuded

Tervisekassa jälgib eraldi liiklusõnnetustes kannatada saanud inimeste ravimisele tehtud kulutusi (raviarved, retseptide soodustused, töövõimetushüvitised). Selliste kulude kandmise kohustus on seadusega pandud liikluskindlustuse pakkujatele, seega on Tervisekassal õigus ka siin tagasinõudeid esitada. 2024. aastal esitati kindlustusandjatele 854 tagasinõuet, mille kogusumma ulatus 1,7 miljoni euroni.

Tervisekassa on kasutusele võtnud järelevalve infosüsteemi, mis võimaldab juhtumeid kiiremini ja suuremas mahus menetleda. Infosüsteemi kasutamist alustati liiklusnõuetest, mis tähendab, et suur osa varem käsitööna toimunud menetlusetappidest on nüüdseks automatiseeritud.

„Tuleb ette ka olukordi, kus liiklusõnnetuse põhjustajaks on joobes sõidukijuht ja kindlustus keeldub kulusid hüvitamast. Sel juhul nõuame liiklusõnnetuses kannatada saanud inimese ravikulud tagasi liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhilt,“ rääkis Kont, kelle sõnul tulevad ka sellised tagasinõuded paljudele kuluka üllatusena.

Nõuded tööandjate vastu

Tervisekassa nõuab haigusraha tagasi tööandjalt juhtudel, kus tööandja on töötamise registris töötamise lõpetamise kande esitanud tagasiulatuvalt, rikkudes seaduses sätestatud tähtaega. Sellisel juhul on tööandja jätnud oma registreerimiskohustuse õigeaegselt täitmata, mille tulemusel on Tervisekassa hüvitise maksmise hetkel saanud eksitavat infot inimese töösuhte kehtivuse kohta haiguslehe ajal. Kuna tegelikkuses töösuhe puudus, ei olnud inimesel õigust haigusrahale.

Ravikindlustushüvitiste saamine sõltub otseselt töötamise registrisse andmete nõuetekohasest esitamisest. Seadusliku aluseta makstud hüvitised nõutakse tagasi tööandjalt, kes ei ole esitanud andmeid seaduses sätestatud tähtaja jooksul, sealhulgas töötamise lõpetamise kohta.

Möödunud aastal oli selliseid juhtumeid 31 ja nende eest tuli tööandjatelt tagasi nõuda üle 6000 euro.

–

Tervisekassa
PRESSITEADE
02.04.2025

Päisefoto: Envato Elements. Pilt on illustratiivne.