28. märtsil tähistatakse rahvusvahelist endometrioosi teadvustamise päeva, et juhtida tähelepanu sellele laialt levinud, kuid sageli aladiagnoositud günekoloogilisele haigusele. Endometrioos võib kulgeda nii asümptomaatiliselt kui ka oluliselt elukvaliteeti häirivalt, mõjutades kuni 10% viljakas eas naisi.

Endometrioos on valdavalt noorte naiste krooniline haigus, kus emakaõõnt vooderdava limaskesta ehk endomeetriumi kude kasvab ja toimib väljaspool emakat. Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearsti dr Helen Reimi sõnul on endometrioosi kaebused väga mitmetahulised, kuid sagedamini seotud just kroonilise valu, viljatuse ja menstruaaltsükli häiretega. „Endometrioos võib kulgeda märkamatult, kuid ligikaudu 80% patsientidest esineb menstruatsiooni ajal või ka tsükliväliselt elukvaliteeti häiriv alakõhuvalu. Sagedaseks probleemiks on ka lastetus, mida võivad põhjustada endometrioosist tingitud liited ning kaasnevad hormonaalsed nihked ja muutused kõhuõõnevedeliku koostises, mis takistavad rasestumist. Paljudel naistel, kellel uuritakse lastetuse põhjusi, leitakse kaasuvalt endometrioos. Samas rasestuvad enamus endometrioosiga patsientidest probleemideta,“ selgitas dr Reim.

„Endometrioos on haigus, mille arengut mõjutab naissuguhormoon östrogeen ning mille ravi põhineb peamiselt hormonaalsetel preparaatidel, et leevendada sümptome ja ennetada kaugtüsistuste teket. Hormoonraviga paralleelselt on oluline osa patsienti toetaval valuravil. Vajadusel viiakse läbi kirurgiline ravi või kombineeritakse kõiki kolme ravimeetodit. Ravivaliku aluseks on patsiendi juhtiv terviseprobleem,” rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearst dr Katrin Täär. Ta lisas, et tavaliselt asetsevad endometrioosi kolded munasarjades, emakas, kõhukelmel, soole ja kusepõie pinnal, harvem ka mujal.

Naistearstide sõnul on rahvusvaheline praktika näidanud, et keerukate haiguste ravimisel on kõige parem tulemus siis, kui erinevate erialade spetsialistid töötavad koos. „Seetõttu toimuvad ka Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus igakuised erialadeülesed arutelud, kus keeruka haiguskuluga patsientide raviplaani koostamisse on kaasatud naistearstid, viljatusravispetsialistid, radioloogid ja kirurgid. Vajadusel kaasatakse ka teisi erialas- ja valuravispetsialiste,” selgitas dr Reim.  Sealhulgas hinnatakse kõiki endometrioosi tõttu Kliinikumi kirurgilisele ravile suunatud patsientide juhtumeid ühisel arutelul, et tagada adekvaatne operatsiooniplaan ja -maht ning meeskonna koosseis, mis võimaldaks saavutada patsiendile parima ravitulemuse.

Endometrioosi kahtluse korral tuleks patsiendil pöörduda naistearsti vastuvõtule, kes saab läbi viia kaebuste kaardistamise, läbivaatuse ja vajadusel visualiseerivaid uuringuid. Haiguse diagnoosimise aluseks on tänasel päeval patsiendi kaebused, millele tuginedes saab naistearst alustada endometrioosile suunatud raviga. Patsientidel on endometrioosiga seotud küsimustes võimalik pöörduda Kliinikumi naistekliiniku vastava eriala ekspertide poole e-posti endometrioos@kliinikum.ee teel.

Perearstid ja teised eriarstid saavad pöörduda Kliinikumi naistekliiniku endometrioosimeeskonna poole e-konsultatsiooni kaudu, milles tuua välja patsiendi peamine kaebus ja praegune ravi või kirjeldada raviplaani, mille osas soovitakse konsulteerida.

Kliinikumi endometrioosimeeskonda kuuluvad naistearstid dr Helen Reim, dr Katrin Täär, dr Annemai Jallai, dr Kadri Mägi, dr Aire Sekavin, naistearst-ultrahelispetsialistid dr Liisa Perk ja dr Julia Orsi ning radioloog dr Kristiina Langemets.

–

Tartu Ülikooli Kliinikum
PRESSITEADE
28.03.2025

Päisefoto: Endometrioosimeeskonna arutelu [Tartu Ülikooli Kliinikum]