Lähiajal on meie jaoks olulisimad väljakutsed kestliku rahvastiku ja heaolu tagamine, sotsiaalkaitse korralduse kujundamine efektiivseks ja inimese isiklikke vajadusi arvestavaks ning pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamine, ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Riigikogus peetud aastakõnes arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide täitmisest.

„Tugeva ühiskonna moodustavad tugevad kogukonnad ehk inimesed. Kõik Eesti inimesed, olenemata sellest, kus nad Eestis paiknevad või milline on nende taust, panustavad ühel või teisel moel oma kogukonda, meie ühiskonda. Ja iga kooskond on just nii tugev, kui toetatud ja kaasatud on iga selle liige,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Selle nimel me ühes Sotsiaalministeeriumi kolleegidega päevast päeva töötamegi. Me püüame iga päev leida viise, ka tänases keerulises eelarvelises olukorras, mil moel Eesti inimese jaoks kõige paremal, kõige toetavamal ning efektiivsemal moel toeks olla.“

Sotsiaalkaitseminister tõi aastakõnes välja, et sündimuse suurendamise poliitikad ebaõnnestuvad seni, kuni valitsused ei keskendu olemasolevate laste ja nende perede heaolule. „Eesti ongi liikunud viimastel aastatel stabiilselt lapsi ja peresid toetaval teel, mis oleks võimalikult mitmekesine. See tähendab, et rahaliste toetuste kõrval pöörame üha enam tähelepanu teenustele, mis oleksid kujundatud tänaste ja tulevaste perede hakkamasaamist ja vanemlust toetavalt.“

Strateegias „Eesti 2035“ laste ja perede programmi tulemusi tutvustades rääkis minister ka 2023. aastal jõustunud esimese ja teise lapse toetuse tõstmisest 80 euroni ning üksikvanema toetuse tõstmiseni samale tasemele. Lasterikka pere toetus on käesolevast aastast 3–6 lapse puhul 450 eurot ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Võrreldes 2022. aastaga on need toetused vastavalt 150 ja 250 euro võrra suuremad.

Ühe muudatusena tõi minister esile mitteõppivatele lastele lastetoetuse maksmist kuni 19-aastaseks saamiseni. Selle muudatuse tulemusena lisandus toetuse saajate hulka umbes 3000 mitteõppivat 16-18 aastast last. Minister tutvustas ka tänavu kehtima hakanud elatisabi süsteemi, mille kohaselt riik maksab lapsele, kelle üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustusi, senise 100 euro asemel 200 eurot toetust kuus. Niisamuti muutuvad sellest suvest vanemapuhkuselt naasnud lapsevanemale haigus- ja hooldushüvitised õiglasemaks. Tervisekassal tekib õigus maksta esimesel tööaastal pärast vanemapuhkust haigus- ja hooldushüvitisi kas lapsevanema enda eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või talle määratud jagatava vanemahüvitise päevamäära põhjal, võttes aluseks inimese jaoks soodsama variandi.

Rääkides rahvaarvust, tõdes minister, et rahvaarvu stabiilsele püsimisele on kaasa aidanud sisseränne, mis on kompenseerinud osaliselt negatiivse iibe. „Madal sündimus pole siiski probleemiks vaid Eestis, aga üle Euroopa, mõjutatuna koroonakriisist, Venemaa agressioonisõjast Ukrainas ning elukalliduse ja hindade tõusust. Ebastabiilsetel perioodidel on sündimus alati langenud ning Ida-Euroopa riikides on seda süvendanud ka 1990. aastal sündinud arvult väiksem põlvkond.“

Rääkides sotsiaalhoolekandest, tõi Riisalo esile mullu juulis jõustunud hooldereformi, mille tulemusel muutus hooldekodukoht inimestele kättesaadavamaks ning vähenes nii lähedaste makse- kui hoolduskoormus. Tulevastel aastatel on prioriteediks suure koormusega omastehooldajad, keda oli mullu 16-aastaste ja vanemate seas 2,4%, ehk 26 700 inimest, kuid 2027. aastaks soovitakse jõuda sihini 1,9 protsenti. „Meil on jätkuvalt vajaka nii teenuskohtadest, kui kodus elamist toetavatest teenustest. Iga inimene soovib nii kaua kui võimalik elada oma kodus. Hooldereformiga saime suurema tulekahju küll kustutatud ehk leevendust said need, kellele seda kohe vaja oli, kuid meie järgmised prioriteetsed sammud on seotud just nimelt kodu- ja kodukoha põhise hooldusega ning omaste hooldajate toetamisega,“ lisas minister.

Sotsiaalkaitseminister rääkis ettekandes ka plaanitavast rehabilitatsiooniteenuste pakkumise reformist, mis ühildaks erivajadustega inimestele rehabiliteerivate üksikteenuste ning sekkumiste osutamise tervishoiuteenustega. Lisaks tutvustas minister ka erivajadustega inimeste tugisüsteemi reformi, mis leevendaks olukorda, kus läbi aastate on teenusekohta olnud ootamas üle tuhande inimese.

Tutvustades vanemaealiste programmi, ütles minister, et riigi poolt on oluline tagada, et inimeste vanaduspõlv oleks kindlustatud ning vajadusel tarvilik tugi olemas. „Sotsiaalkaitse tugevdamiseks on oluline, et inimesed oleksid ka hilisemas elus terved, aktiivsed, rahaliselt kindlustatud ning omaksid finantsteadmisi ning -oskusi.“

Statistikaameti andmetel elas 2022. aastal suhtelises vaesuses 46,8% Eesti 65-aastastest ja vanematest elanikest. Kuigi 2020. aastal jõudsime 40,6%-ni, liikus see tase 2021. aastal tööealistele tehtud II pensionisamba väljamaksete tõttu taas tõusuteele. Kui viimast poleks olnud, oleks suhtelise vaesuse piir 2021. aastal suurenenud 17,5% asemel 9%.

„Seda loodame muuhulgas muuta viimastel aastatel jõudsalt kasvanud pensionidega. Eelmisel aastal leidis aset viimase 15 aasta suurim pensionitõus, mis ühes pensionide erakorralise 20 euro suuruse tõusuga kergitas pensione 17,6 protsenti ehk 105 eurot kuus. Tänavu 1. aprillil tõusid pensionid indekseerimise tulemusel veel 10,6 protsenti. Viimase nelja aastaga oleme liikunud 552 eurosest 774 eurose vanaduspensionini ning meie eesmärgiks on saavutada 2028. aastaks vanaduspension suuruses 933 eurot kuus,“ lausus sotsiaalkaitseminister.

Ettekandes tutvustas minister loodud pensionitarkuse strateegiat, mille taga seisab soov edendada inimeste pensionitarkust ja tagada seeläbi suurem kindlustatus pensionipõlves.

Rääkides soolisest palgalõhest, ütles sotsiaalkaitseminister, et viimase 10 aasta jooksul on palgalõhe märgatavalt vähenenud. 2022. aastal ulatus see küll 17,7%-ni, kuid tegi 2023. aastal arvestatava languse 13,1%-ni. „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring näitab, et 82% Eesti inimestest soovib elada ühiskonnas, kus naised ja mehed on võrdsed. See viitab omakorda sellele, et inimestes on ootus ka praktikas võrdsematele võimalustele. „Selleks tuleb meil veel teha aga mitu sammu. Oleme viimastel aastatel neid ka teinud ning olen veendunud, et viibime õiges ajahetkes, mil eesmärgistatult edasi liikuda,“ ütles Riisalo.

Võrdse kohtlemise ühe teravaima probleemina tõi minister esile õiguskaitse puudulikkuse. Puudujääke on õiguslikus regulatsioonis – näiteks jätab võrdse kohtlemise seaduse piiratud kohaldamisala puudega inimesed ja veel mitmed muud vähemusrühmad tööelust väljapoole jäävates valdkondades, sh kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas tõhusa kaitseta. „Edaspidi oleme võtnud eesmärgiks soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste õigusraamistiku kaasajastamise ja tõhusa rakendamise. Loodan, et tulevikus laieneb diskrimineerimise eest kaitstud olevate inimeste ring, mis tähendab, et suureneb inimeste hulk, kellel on paremad võimalused tööturul ja laiemalt ühiskonnaelus osalemiseks.“

„Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka mitmekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia suunab meie riigi järgmise 15 aasta otsuseid ja on aluseks eurotoetuste planeerimisele ja riigieelarve koostamisele. Samuti lähtuvad strateegiast “Eesti 2035” valdkonna arengukavad.

Täispikkuses kõnetekst on kättesaadav siit ning infoleht on leitav siit.

Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
27.05.2024

Päisefoto: Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (allikas: Sotsiaalministeerium)