Mullu hüvitas Tervisekassa retseptiravimeid 184 miljoni euro eest kokku 897 187 inimesele. Tervisekassa ja Kantar Emori läbi viidud uuringust selgus, et möödunud aasta jooksul on retseptiravimeid ostnud kokku 82% Eesti elanikest. Keskmisest rohkem on retseptiravimeid ostnud naised, üle 65-aastased elanikud ning need, kelle leibkonnas on pidevat hooldust vajavaid inimesi.

Tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Erki Laidmäe sõnul on retseptiravimeid ostnud inimeste arv aastate jooksul järk-järgult tõusnud. „Viimase kümne aasta jooksul on nende inimeste arv suurenenud rohkem kui 10%. See näitab, et ravimitööstus suudab pakkuda järjest enam mugavaid ja piisavalt efektiivseid ravivõimalusi ning arstid ja patsiendid ka kasutavad neid üha enam,“ selgitas Laidmäe.

Kõikidest inimestest, kellele on viimase 12 kuu jooksul välja kirjutatud retseptiravimeid, on 33% mingil põhjusel jätnud neile väljakirjutatud ravimid välja ostmata. Ravimeid on kõige enam jätnud välja ostmata just 15-24-aastased elanikud, seda peamiselt unustamise (9%) või haiguse möödumise tõttu (8%). Kinnitust leidis ka tõsiasi, et rahalistel põhjustel jäetakse ravimid välja ostmata suhteliselt harva – seda tõi välja ainult 4% vastajatest

Laidmäe sõnul on igati tervitatav, et inimestel on järjest rohkem valikuvõimalusi, et hoida kulutused ravimitele võimalikult madalad. Seda soosivad ka apteegid, kes soovitavad järjest rohkem inimestele võimalusel sama toimeainega soodsaima hinnaga ravimit. Läbi viidud uuringust selgus, et viimati apteegist retseptiravimit ostes pakkus apteeker soodsaima hinnaga ravimit ligi kahele kolmandikule ehk 64% ravimite ostjatest, kellest omakorda 17% loobus sellest võimalusest ning 3% küsis ise soodsamat ravimit. Pisut rohkem kui neljandik (26%) on toonud välja, et apteeker ei pakkunud ostmisel soodsamaid valikuid.

Eesti Proviisorapteekide Liidu juhi Ly Rootslase sõnul on apteekril seadusest tulenev kohustus pakkuda retseptiravimi puhul alati soodsaimat ravimit, kuid alati ei pruugi olla valikut. „Võib juhtuda, et apteegis ongi pakkuda vaid üks arsti poolt välja kirjutatud toimeaine sobivas annuses ja ravimvormis sisaldav ravim. Teisalt ei pruugi uuemate ravimite puhul turul olla veel geneerilisi ravimeid ning kolmandaks võivad valikut mõjutada ka tarneraskused. See on ilmselt ka põhjus, miks veerand inimestest tõi välja, et apteeker ei pakkunud soodsamat ravimit,“ selgitas Rootslane.

Nende inimeste osakaal, kellele soodsaima hinnaga ravimit pakuti, on kasvanud võrreldes 2022. aastaga kuue protsendi võrra. Kusjuures neid, kellele soodsaima hinnaga ravimit pakuti, on enim 50-64-aastaste inimeste seas. Teisalt neid, kellele soodsaimat ravimit ei pakutud, on kõige enam 15-24-aastaste Eesti elanike seas.

Üle kolmandiku (34%) elanikest teab, et arsti väljakirjutatud retsepti korral peab apteeker neile esmalt pakkuma soodsaima hinnaga ravimit – aastate jooksul on see näitaja kõikunud 30-40% vahemikus. Samas pea poolte elanike (45%) hinnangul peab apteeker pakkuma just seda ravimit, mida patsient on alati tarvitanud ning 10% leiab, et apteeker peab soovitama ravimit, mis on apteegis parasjagu olemas. Kokku 11% elanikest ei tea, millist ravimit apteeker peaks ennekõike pakkuma.

Rootslase sõnul kinnitab uuring, et apteek on üks esmaseid kohti, kuhu inimene üldjuhul oma tervisemurega pöördub. „Inimeste hulk, kes aasta jooksul ostavad apteegis retseptiravimeid, on aasta-aastalt suurenenud ning kui siia lisada veel ka käsimüügiravimid ja muu apteegis müüdav kaup, siis saame tõdeda, et pea iga Eesti inimene käib aasta jooksul vähemalt korra apteegis,“ rääkis Rootslane, kes näeb apteekides suurt potentsiaali, et lisaks ravimitele pakkuda inimestele ka teisi tervisega seotud teenuseid ja nõustamisi.

Tervisekassa ja Kantar Emori läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada elanikkonna hinnangud Eestis pakutavale arstiabile ja tervishoiukorraldusele. 2023. aasta detsembris toimunud uuringu käigus küsitleti 1263 Eesti elanikku. Uuringu tulemustega saab tutvuda siin.

Sellel aastal suunab Tervisekassa retseptiravimite hüvitamiseks kokku 202 miljonit eurot, mida on 19,5 miljonit eurot enam kui aasta varem.

Tervisekassa
PRESSITEADE
06.03.2024

Päisefoto: Envato Elements. Pilt on illustratiivne.