Eesti Naistearstide Selts tähistas läinud reedel oma 70.sünnipäeva. Eesti Naistearstide Seltsi asutamiskuupäevaks loetakse 21. märtsi 1953.
Eesti naistearste ja eriala residente tervitas pidupäeval südamliku kõnega Eesti Vabariigi terviseminister Riina Sikkut, EBCOG president professor Frank Louwen, kolleegid Soomest, Leedust ja Iirimaalt, Eesti Ämmaemandate Ühingu ja Eesti Perinatoloogia Seltsi esindajad.
Juubelikonverentsil tegi professor Helle Karro ülevaate seltsi ajaloost, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia kaasprofessor Kadri Simm rääkis naistearsti töö eetilistest väljakutsetest. Välislektorite loengud käsitlesid residentide väljaõpet Euroopas, rasvumise mõju rasedusele ja vaginaalset sünnitust tuharseisus beebi korral. Lisaks tehti kokkuvõtted sünnitusabi, günekoloogilise abi ja viljatusravi kvaliteediindikaatoritest ja arutleti eriala arengu üle tulevikus.
Eesti perinataalabi näitajad on maailma parimate hulgas, omal soovil raseduse katkestamiste kordaja on üks madalamaid maailmas. Valdav enamik günekoloogilisi operatsioone teostatakse endoskoopiliselt.
Eesti Naistearstide Selts on üle-eestiline naistearstide vabatahtlik ühendus eriala ja kogu meditsiini arendamiseks ning oma liikmete kutseõiguste kaitsmiseks. Ühtlasi kaitseb selts Eesti naiste tervist ja reproduktiivõigusi. Seltsi liikmeks võib olla iga Eestis naistearstina praktiseerimise õigust omav või sünnitusabi ja günekoloogia residentuuris õppiv isik. Kokku on Seltsil hetkel liikmeid üle 300. Eesti Naistearstide Selts on üle-euroopalise naistearstide ühenduse EBCOG ja ülemaailmse naistearstide organisatsiooni FIGO liige.
Vabariikliku seltsi eelkäijaks oli Tallinna Akušöör-günekoloogide Selts, mille asutamiskonverentsil 21. märtsil 1953 võeti vastu seltsi esimene põhikiri. Esialgu kandis selts nime ENSV Arstide Akušöör-günekoloogide Teaduslik Selts. Eesti Naistearstide Seltsi nime all tegutseb selts 1990ndate aastate algusest.
Piret Veerus, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku ülemarst, Eesti Naistearstide Seltsi juhatuse liige