Nägemisraskused ja nägemise kaotus on üha kasvav terviseprobleem üle maailma. Hiljutise Deloitte uuringu kohaselt on enamikel juhtudel nägemiskaotus ennetatav või ravitav, mistõttu tasuvad investeeringud nägemise kaotuse vältimiseks igal juhul ära. Uuringuspetsialistide sõnul on vaja aga kiireloomulist tegutsemist.
Silmade ja nägemise tervis on laiema tervise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Nägemisvõime ei ole mitte ainult aisting – see on värav ja iseseisva elu oluline osa. Nägemise kaotus võib avaldada laiaulatuslikku mõju inimese elule, sh kognitiivsele arengule, motoorikale, kehalisele tegevusele, sotsialiseerumisele ja üldisele heaolule. Deloitte Access Economicsi koostatud analüüsi järgi mõjutas nägemiskahjustus ainuüksi 2020. aastal 2,2 miljardi inimese elu üle maailma.
Olukord ei ole aga lootusetu, kuna 90% nägemiskahjustustest on ennetatavad või ravitavad. Deloitte uuringu järgi oleks pooltel nägemise kaotanud inimestest saanud seda ennetada, kui silmatervishoiu teenused oleksid kättesaadavamad. Suurema osa nägemise kaotuse juhtudest saab lahendada, investeerides elanikkonna silmade tervise parandamisse kuluefektiivsete sekkumiste abil. Deloitte uuringust joonistus välja neli võtmevaldkonda, kuhu investeeringuid tehes on võimalik tulemuslikult parandada silmade tervist ja elukvaliteeti.
1. Täpsem silma tervise andmete kogumine/edastamine
90% nägemiskahjustustest on ennetatavad või ravitavad. Foto: Pixabay
Andmete kogumine silmade tervishoiusüsteemi kohta on ülioluline, et mõista peamisi nägemiskahjustuse ja -kaotuse põhjuseid ning silmade tervisehoiu investeeringute vajadust elanikkonna seas. Hoolimata selle suurest mõjust johtub analüüsist, et riigid eraldavad raha silma tervisesse tehtavatele kulutustele ja tulemuste andmete kogumiseks, haldamiseks ja aruandluseks erineval tasemel.
Silmade tervisesse tehtavate kulutuste andmete kättesaadavus ja kasutamine aitab eelkõige teha strateegilisi poliitilisi otsuseid nägemiskahjustuse ja -kaotuse probleemi lahendamiseks ning tagada, et rahastamisotsused on asjakohased ning arvestavad piisavalt silmade tervishoiu vajadustega.
2. Silma tervishoiu teadlikum juhtimine
Vaatamata sellele, et silmade tervist peetakse oluliseks ülemaailmseks terviseprobleemiks, puudub paljudel riikidel terviklik plaan, mis on vajalik silmade tervise edendamiseks strateegiliste otsuste tegemisel. Riiklike silmatervise kavade koostamine saab anda riigile visiooni poliitiliste suundade ja strateegiate määratlemisel. Planeerimine ja prioriteetide seadmine on silmatervishoius üliolulised, arvestades avastamise ja ennetamise olulist rolli silmahaiguste raskusastme vähendamisel.
3. Piisava arvu silmatervise spetsialistide tagamine
Silmatervishoiu töötajate arv ja paiknemine on elanikkonna silma tervist puudutava teenusele juurdepääsu tagamisel otsustava tähtsusega, määrates silmatervishoiu teenuste olemuse ja tulemused. Paljudes riikides on aga silmatervishoiu töötajate nagu optometristide, oftalmoloogide jt spetsialistide puudus.
Eriti annab silmatervishoiu tööjõupuudus tunda maapiirkondades, mis piirab elanikkonna juurdepääsu teenusele ning põhjustab ooteaegade pikenemist ja lünki ennetavas hoolduses.
4. Investeerimine ennetavasse hooldusse
Silmade tervissesse saab teha investeeringuid nii edendamise, ennetuse, ravi kui taastusravi alal. Uuringust selgus, et mitmed riigid kalduvad pigem tegelema silmade ravi kui varajase sekkumise või ennetava hooldusega. See võib aga viia protsessini, kus riiklikud investeeringud koonduvad ravitee hilisematele etappidele ning silmahaigusi hakatakse ravima alles pärast nende progresseerumist. Igale silmahaigusele on aga iseomane haiguse progresseerumine ning ennetus- ja ravistrateegia, mistõttu on silmade tervist oluline käsitleda haiguspõhiselt. Investeerimine ennetusse ja varajase sekkumise silmahooldusteenustesse soodustab paremat silmatervist ja vähendab halduskulusid.
Kuluefektiivne investeerimine on majanduslikult odavam
Kui nägemiskaotuse levimus suureneb, kasvab ka silmade tervisele eraldatud tervishoiukulude osakaal. Foto: Pixabay
Nägemise kaotus pole mitte ainult terviseprobleem, vaid ka majanduslik. Uuringu kohaselt kaotas 2020. aastal maailm nägemiskaotuste tõttu 410 miljardit dollarit majanduslikus tootlikkuses. (Arvutus on tehtud peamiselt pimedate või mõõduka kuni raske nägemispuudega inimeste tööhõive vähenemise tõttu.)
Silmade tervisesse tehtavate kulutuste ja nägemistulemuste vaheline seos on keeruline ja sellel on palju mõjutegureid. Siiski näib, et kui nägemiskaotuse levimus suureneb, kasvab ka silmade tervisele eraldatud tervishoiukulude osakaal. Silmade tervisesse kuluefektiivne investeerimine mitte ainult ei paranda miljonite inimeste elukvaliteeti kogu maailmas, vaid vähendab ka majanduse finantskoormust.
Deloitte uuring on esimene omataoline ülemaailmne uuring, mis analüüsis süstemaatiliselt tõendusbaasi silmade tervisekulude ja selle seoste kohta silmade tervise tulemustega. Uuring on allalaetav SIIT: deloitte-ch-en-lshc-investment-in-eye-health-to-prevent-sight-loss
Uuring põhineb peamiselt avalikult kättesaadavate andmete ja aruannete põhjalikul ülevaatel ja analüüsil. Deloitte töötas välja indikaatorite raamistiku, mis hõlmab kolme peamist valdkonda – investeerimine silma tervisesüsteemi komponentidesse, silma tervisesüsteemi väljundid ja tulemused.
Esimene andmete analüüs (milles kasutati analüütilist raamistikku) andis valikusse kümme riiki: kuuluvad Kanada, Ameerika Ühendriigid (USA), Itaalia, Rootsi, Ühendkuningriik (Ühendkuningriigid), India, Nepal (juhtumiuuring), Austraalia, Jaapan ja Singapur. Uuringu kokkuvõttesse ei ole üldjuhul lisatud Nepali tulemusi, sest avalikult kättesaadavad andmed Nepali kohta teemas olid kesised. Uuringu järelduste käigus viidi läbi ka sidusrühmade intervjuud kohalike ekspertidega.
Uuringu valmimist toetas Hoffmann-La Roche.
Teksti kinnitusnumber: M-EE-00001087
Mart Vain, Roche Eesti
