Eestis linastub 13. oktoobri õhtul ETV-s (kl 23.45) ja ETV2-s (kl 21.35) metastaatilise rinnavähi naiste lugudest valminud mängufilm “Meeta“.
„Meeta“ valmis üle-eestilise heategevusliku MTÜ Meeta eestvedamisel. Meeta esindab ja toetab kaugelearenenud ehk metastaseerunud rinnavähiga (MRV) patsiente.
Filmi „Meeta“ stsenarist on Andra Teede, režissöör Rebeka Rummel. Osades: Kaisa Selde, Anti Kobin, Kristiin Räägel, Piret Krumm, Märten Metsaviir, Lumi Soomets, Sumeri Soomets, Evelin Arendi jt. Produtsent on Max Kroonmann. Film kestab 29 minutit. Filmi tegemist toetasid Roche Eesti ja Newton.
Eestis haigestub rinnavähki igal aastal enam kui 800 naist
Metastaseerunud ehk kaugelearenenud rinnavähi (edaspidi MRV) puhul on tegemist rinnavähi neljanda staadiumiga (viies staadium on mulla all), mil algselt rinnas tekkinud kasvaja on metastaasid ehk siirded ajanud mõnda teise organisse – enamasti luudesse, kopsudesse, maksa või ajusse. Aga on võimalik ka mitmesse teise organisse. Nii on see ikkagi rinnavähk, aga selles staadiumis tegutseb kasvaja rinnast kaugemal. Pahaloomulised kasvajarakud liiguvad algkoldest organismi teistesse kudedesse peamiselt vereringe ja lümfisõlmede ning lümfisüsteemi vahendusel.
Rinnavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja Eesti naistel. Eestis haigestub rinnavähki igal aastal enam kui 800 naist. Kõik oleme kuulnud sellest, et varakult avastatud rinnavähk on ravitav, aga kui kasvajat ei avastata varajases staadiumis?
Umbes 7% esmadiagnoositutest on vähk juba metastaseerunud ning 20-30% juhtudest metastaseerub haigus aja jooksul.
„Meeta“ stsenaristi Andra Teede sõnul intervjueeris ta filmi kirjutamiseks 2022. aasta kevadel meetastaatilise rinnavähiga naisi. “Võin ausalt öelda, et selle filmi tegemine muutis mu elu. Surmale väga lähedal elavate naiste jõud ja valu on ennekuulmatu ning neilt on palju õppida ka täiesti tervetel inimestel. Vähk on nagu tiksuv pommi, mis võib tabada meist igaüht ja “Meeta” lugu näitabki, et kui asi tõsiseks läheb, ei ole enam aega muretseda selle tühisuse üle, millega tihti päevast päeva maadleme. Olulised asjad kerkivad esile, muu kaob,“ rääkis Andra Teede.
Vähk on nagu tiksuv pommi, mis võib tabada meist igaüht.
„Väga oluline rinnavähipatsientide puhul on, et kui tekib pärast ravi lõppu mingeid kummalisi valusid või muid sümptomeid, siis neid tuleb tõsiselt võtta ja uurida. Kahjuks võivad metastaasid tekkida ka pikema aja jooksul. Umbes 20-30% juhtudel rinnavähk tõesti metastaseerub ja kahjuks avastame osa rinnavähke juba ka kaugelearenenud, metastaseerunud kujul,“ selgitas Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-vanemarst Riina Kütner.
“Rinnavähk on tänaseks väga laialt teadvustatud ja kahjuks ka üks enamlevinud vähkidest, kuid metastaatilisest rinnavähist ei räägita just palju. Eks sellel on ka põhjused. Metastaseerunud vähk on keeruline, ta ei mahu raami “vähk on ravitav krooniline haigus” ja „vähk on ravitav“ ning on raske haigusena seetõttu keeruline nii patsiendile kui lähedastele,” rääkis patsient ning MTÜ Meeta looja ja eestvedaja Kaisa Sein.
Kahjuks areneb rinnavähk mõnikord metastaatiliseks.
Kaisa sõnul tekitavad metastaasid tihti segadust, arvatakse, et rinnavähile lisaks on tekkinud näiteks luu- või ajuvähk. “Tegelikult on minusuguste patsientide puhul tegu ikka sellesama rinnavähiga, mis on lihtsalt ajanud siirded teistesse organitesse. Kahjuks areneb rinnavähk mõnikord metastaatiliseks, seega panen nii saatusekaaslastele kui arstidele südamele: pärast rinnavähi diagnoosi ja ravi tuleb ka edaspidi olla oma keha suhtes tähelepanelik ja märkama muutusi,“ selgitas Kaisa Sein ning lisas, et metastaatilise rinnavähiga naised on nagu natuke nähtamatud – nad ei mahu raami, et vähk on ravitav, küll aga on haigus ja ravi nende igapäevaelu osa.
Kaisa Seina sõnul on mõistetav, et inimesed ei taha rääkida siiretest, metastaasidest, vähist kui kroonilisest haigusest. „Jah, vähk on raske teema, kuid see, kui me sellest ei räägi, ei kaota seda ära. Mina olen veendunud, et peame rääkima, tõstma teadlikkust, andma ühest küljest ausat infot, aga ka lootust. Ma olen oma vähiravi ajaloo jooksul kaotanud juuksed viis korda – see ei ole probleem. Probleem on see, kui me eitame probleeme ja teeme näo, nagu kõik oleks hästi või ravitav. Alati ei ole!“
Autor: Kaisa Sein
