Regionaalhaigla II intensiivravi osakonna juhataja dr Liivi Maddison on veendunud, et intensiivravi vajab muutusi. Ka keerulises intensiivravis on olulisteks märksõnadeks suhtlemine, paindlikkus ja inimlikkus.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla tutvustab oma blogis intensiivravi osakonna juhi dr Liivi Maddisoni mõtteid.
Eelmise aasta sügisel tuli dr Liivi Maddison Tartu Ülikooli Kliinikumist juhtima Regionaalhaigla II intensiivravi osakonda. „Mul on hea meel, et saan siin tegeleda nende teemadega, mis on mulle südamelähedased, ja enda tõekspidamisi ellu viia. See on keeruline ja pikk teekond, aga ma olen sellega algust teinud,“ räägib ta esimesest aastast Regionaalhaiglas. Sellesse aastasse on mahtunud põnev juhtimiskoolitus, palju vestlusi uute kolleegidega ning muidugi palju tööd.
Üks hingelähedastest valdkondadest on arsti jaoks intensiivravi inimlikumaks muutmine. Lihtsamalt väljendudes: keerulise ja sageli agressiivse ravi juures peab arvestama ka patsiendi kui inimesega, kes ei ole ainult organpuudulikkusega masinarägastikku aheldatud patsient, vaid kellegi isa, ema, laps või lapselaps. Just suhtlemist ja rääkimist peab dr Maddison intensiivraviarsti üheks olulisemaks oskuseks. „Me kipume vahel pisiasjad ära unustama, meie eesmärk peaks olema, et patsiendid elaksid ka pärast intensiivravi hästi, et kui me sellise agressiivse ravi ette võtame, siis elukvaliteet ei tohiks selle järel langeda.“
Me peame aktsepteerima meedikutena ka seda, mida patsiendid ise tahavad.
Tihti põhjendatakse vähest suhtlust kiire töötempoga – arstidel on alati ju nii kiire. See on aga pigem fassaad, mille taha peituda, sest intensiivis ei ole jutuajamised kergemate killast. Järjest enam hinnatakse arste, kes selle aja võtavad. „Minu praktika näitab, et kui selgitan patsiendile, kuidas me teda ravime, miks ta üht või teist asja tegema peab, siis tema paranemistee on efektiivsem. Me peame aktsepteerima meedikutena ka seda, mida patsiendid ise tahavad. Kui patsient suhelda ei saa, siis me uurime lähedastelt ja just nemad peaksid olema patsiendi sõnumikandjad,“ innustab ta kõiki peresid ka keerulistel teemadel avameelselt rääkima, sest elu on ettearvamatu.
Täismahus saad Regionaalhaigla blogi lugeda SIIN.
Tekst: Stina Eilsen, Regionaalhaigla blogi,