Tartu Ülikooli ja TalTechi läbi viidud uuring kinnitab, et Eestis on suur võimalus arendada teadusmahukat ettevõtlust tervishoiuvaldkonnas. Samas tuuakse esile kitsaskohad, mis valdkonna võidukäiku tagasi hoiavad. Nende hulgas on vähene koostöö haiglate ja arstidega teaduslikel avastustel põhinevate teenuste ja toodete loomisel ning patsiendini viimisel, Eesti ravikindlustuse süsteemist tingitud keerukus maksva kliendini jõudmisel ja ärimudeli testimisel ning patentide vähesus.
Tervishoiusüsteemid üle maailma seisavad silmitsi suurte muutustega: elanikkonna vananemine, vaimse tervise probleemide suurenemine, COVID-19 pandeemia mõjud ja mitmed teised väljakutsed. “Nende probleemide lahendamiseks on vaja pidevalt arendada uusi teenuseid ja tooteid. Olgu selleks uued diagnostika- ja ravimeetodid, vaktsiinid või telemeditsiin. Nõudlus uute tervishoiuvaldkonna toodete ja teenuste järele kasvab terves maailmas,” sõnas uuringu üks autoritest Tartu Ülikooli professor Tõnu Esko. Esko rõhutas, et tavapärased, talupojatarkusele põhinevad lahendused pole tervishoiu keerukatele väljakutsetele vastamiseks piisavad. “Päriselt ja laiaulatuslikult toimivate lahenduste leidmiseks on vajalik teadmistepõhine probleemikäsitlus ning tihe koostöö teadlaste, arstide ja ettevõtjate vahel,” selgitas Esko.
Päriselt ja laiaulatuslikult toimivate lahenduste leidmiseks on vajalik teadmistepõhine probleemikäsitlus ning tihe koostöö teadlaste, arstide ja ettevõtjate vahel.
Esko sõnul on Eestis suur võimalus tervishoiu valdkonnas luua uusi tooteid ja teenuseid. “E-riigil ja e-tervishoiul põhinevate lahenduste testimine, Geenivaramu andmebaasi kasutamine, tugev valdkondlik teadus- ja arendustöö ning mugav ettevõtluskeskkond on eelised, mida teadlased ja ettevõtjad Eestis kasutada saavad, et luua tooteid ja teenuseid, mille järele on nõudlus üle maailma,” sõnas Esko.
Samas kasutatakse TalTech tehnoloogiasiirde ekspert Rainis Venta sõnul neid eeliseid praegu üsna vähesel määral ära. “Me ei oska oma teadustöö tulemuste põhjal luua ega müüa uusi teenuseid ja tooteid,” selgitab Venta. “Teadusartiklite avaldamine on väga oluline, kuid samaaegselt on vajalik leida võimalusi teadustööst võrsuvate rakenduste loomiseks ja patendeerimiseks. Eestis kulub ühe patendi loomiseks näiteks 260% rohkem teadus- ja arendustöö investeeringuid, kui Soomes,” näitlikustas Venta Eesti teaduse madalat ettevõtlikkust ning huvi teadustulemuste patenteerimisel.
Me ei oska oma teadustöö tulemuste põhjal luua ega müüa uusi teenuseid ja tooteid.
Takistused: vähesed oskused, kogemused ja teadlikkus
Uuringus kaardistati peamised takistused teadusmahukate tervishoiuteenusete ja -toodete loomiseks. Esiteks vähesed oskused, kogemused ja teadlikkus teaduspõhise ettevõtluse arendamiseks, rahastuse kaasamiseks ning intellektuaalomandi kommertsialiseerimiseks; teiseks piiratud rahastusvõimalused; kolmandaks alakasutatud koostöö kliiniliste partneritega; ja neljandaks vähe alustavaid ettevõtteid ning edulugusid.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja ning uuringu ühe autori Siim Espenbergi sõnul vajab Eesti tervisetehnoloogiate valdkonnas arendamist terviklik ja süsteemne protsess, mis toetaks uute teenuste ja toodete loomist ning patsiendini jõudmist. “Samuti, kuna selles valdkonnas on edu saavutamiseks eriti oluline jõuda välisturgudele, siis väga tähtis on toetada ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ja eksporti. Praegu on küll olemas innovatsiooni toetavaid teenuseid, kuid neid on vaja edasi arendada, et sellele suure potentsiaaliga valdkonna arengule rohkem hoogu anda,” ütles Espenberg. “Tehtud analüüs tõi meie tugevuste kõrval selgelt esile ka kitsaskohad ning on loonud head eeldused järgmiste sammude astumiseks, et valdkonnas tegutsevatel teadlastel ja ettevõtjatel oleks lihtsam leida ja saada tuge, mis aitaksid kaasa sellele, et uuenduslikud lahendused jõuaksid paremini patsientideni nii Eestis kui ka mujal maailmas,” selgitas Espenberg.
Uuring on leitav SIIT.
Põhjalikum strateegia uuringus välja toodud tervisevaldkonna takistuste lahendamiseks ning iduettevõtete arendamiseks aastatel 2023-2028 valmib sügiseks. Esko sõnul on loodava strateegia eesmärk, et Eestis tegutseks 200 globaalse ambitsiooniga ettevõtet, mis toovad uuenduslikud ideed teadusest patsiendini. “Potentsiaali selleks on,” leiab Esko.
Uuring valmis projekti “Teenused teadmuspõhiste iduettevõtete loomiseks ja arendamiseks ning teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi arendamine Eestis” raames. Projekti eesmärgiks on luua ja rakendada süstemaatiline ning terviklik protsess teadmuspõhiste ettevõtjate tekkeks ning arenguks Eestis, fookusega tervisetehnoloogiate ja – teenuste valdkonnal. Projektis löövad kaasa Tartu Ülikool, TalTech, Tallinna Teaduspark Tehnopol ning Tartu Teaduspark. Projekti rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist „Startup Estonia“ programm raames. Projekti viiakse läbi koostöös AS SmartCap´iga.
Martin Meitern, Tartu Ülikool