Alates 1. juulist juhib Ida-Viru Keskhaigla sisekliinikut senine infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Natalia Nikitina.

Dr Nikitina räägib allolevas intervjuus sellest, mis talle meeldib oma töös, kuidas ta raskustega toime tuleb, mis on tema väärtused, mis saab infektsioonikontrolli teenistusest, millised on tema juhtimispõhimõtted ja postulaadid ning kuidas ta puhkab.

Ida-Viru Keskhaigla sisekliiniku uus juht dr Natalia Nikitina. Foto: Ida-Viru Keskhaigla

Ida-Viru Keskhaigla sisekliiniku uus juht dr Natalia Nikitina. Foto: Ida-Viru Keskhaigla

Kui kaua töötate Ida-Viru Keskhaiglas?

Alates selle asutamisest ehk juba umbes kakskümmend aastat.

Millistel ametikohtadel töötasite/töötate IVKH-s?

Erialalt olen nakkusarst ja töötasin ka infektsioonikontrolli teenistuse direktorina.

Millise kolme märksõnaga saaksite iseloomustada IVKH-d?

Kaasaegne, kompetentne, sõbralik.

Mis teile meeldib teie töös ja kuidas suhtute raskustesse?

Töö tervishoiuvaldkonnas on mulle alati rõõmu pakkunud. Väljakutseid – vahel tõsisemaid, vahel kergemaid – on olnud omajagu ja loomulikult on need mind karastanud. Patsientide ravimine ei ole lihtne ja oluline ei ole alati mitte see, et inimene saaks ravi, vaid et ta saaks terveks. Pean inimeste aitamist oma peamiseks ülesandeks. Raskustesse suhtun pigem optimistlikult, sest need sillutavad teed meie isikliku arengu ja professionaalse kasvu suunas.

Alates 1. juulist asusite tööle sisekliiniku juhataja tähtajatule ametikohale. Enne seda olite pool aastat kliiniku juhataja kohusetäitja. Milline on teie meeleolu? Mida plaanite esmalt teha, muuta või parandada?

Minu meeleolu on võitlushimuline (naeratab) ja positiivne. Arvan, et oluline arendustegevus ambulatoorse eriarstiabi osutamises saab olema õdede iseseisvate vastuvõttude mahu suurendamine, mis vähendaks arstide koormust. Päevaravi teenuste osas on kasvuruumi. Kaldun arvama, et päevaravil viibivate patsientide arv võiks suureneda. On oluline, et patsiendid saaksid tervishoiuteenust kodu lähedal.

Olite ka infektsioonikontrolli teenistuse (IKT) direktor. Mis sellest teenistusest edasi saab? Kas jätkate IKT direktorina või jääb teenistus “orvuks”?

Infektsioonikontrolli teenistus jääb iseseisvaks struktuuriüksuseks ja säilitab sama efektiivsuse taset. Praegu on käimas konkurss teenistuse direktori leidmiseks ning loodame leida sellest tööst huvitatud ja vajaliku kompetentsiga arsti, kellele saan teatepulga rahuliku südamega üle anda. See peaks olema selge visiooni ning laia teadmiste ja oskuste pagasiga spetsialist, kes on valmis võtma eestvedaja rolli ja tegema koostööd kõikide teiste osakondade ja teenistustega. Kui mingil põhjusel sellist kandidaati ei leita, ei saa ma jätta oma armastatud teenistust ilma hoolde. Mänguteooria ütleb, et ühe mängija võit ei pruugi alati tähendada teise mängija kaotust – mõlemad saavad teatud määral võita ja see on mitte-null-summamäng. Piltlikult öeldes oleks hea, kui meil võidaks nii sisekliinik kui infektsioonikontrolli teenistus.

Usun, et tihedas koostöös teiste haigla struktuuriüksustega suudame paremini saavutada meie ühise eesmärgi – patsientide õigeaegse ja tulemusliku ravimise.

Mida on teile andnud infektsioonikontrolli teenistuse juhtimine, mida saate rakendada kliiniku juhtimisel?

Infektsioonikontrolli teenistuse juhtimine on aidanud mul laiendada silmaringi, tutvuda teiste osakondade tööga ja teha nendega edukat koostööd. Usun, et tihedas koostöös teiste haigla struktuuriüksustega suudame paremini saavutada meie ühise eesmärgi – patsientide õigeaegse ja tulemusliku ravimise. Kaasa võtsin kõik teadmised, oskused ja kogemused, mida olen omandanud.

Millistele väärtustele te oma töös rõhku panete? Kuidas need väärtused kattuvad teie isiklike väärtustega?

Hindan kõrgelt vastutustunnet, sihikindlust ja ausust – need on väärtused, mis ei ole olulised mitte ainult tööl, vaid ka igapäevaelus. Lisaks patsientidele, kelle tervise ja heaolu nimel me tegutseme, on sama olulised haigla töötajad, kes peavad olema hoitud ja tunnustatud. Nende motiveeritus ja rahulolu on ühed olulisemad strateegilised eesmärgid, mida tuleb saavutada. Tuli ei põle ilma hapnikuta ja töötajate silmad ei sära ilma motivatsioonita. Kolleegide motiveerimise mooduseid on palju. Imesid teevad ka väiksed tähelepanumärgid – olgu see elementaarne “aitäh” ütlemine või kolleegide kiitmine, mis võiks juba harjumuseks muutuda. Samuti tulevad kasuks meeskonnaüritused, mis aitavad inimesi paremini tundma õppida ja tugevdavad ühtsustunnet.

Kuidas te puhkate tööst?

Vabal ajal armastan ujuda. See on suurepärane viis lõõgastumiseks ja tööst eraldumiseks. Vesi rahustab mind ja ujumine aitab mul hoida füüsilist vormi.

Intervjuu on avaldatud Ida-Viru Keskhaigla kodulehel