Sotsiaalministeerium
Pressiteade
24.05.2021
Mõõduka toimetulekuriski rühma kuulumine, samuti abivahendite ja lähedaste kõrvalabi kasutamine hakkab kasvama 40-ndates eluaastates, kõrge toimetulekuriskiga rühma kuulumine aga 60-ndates eluaastates, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud 16-aastase ja vanema elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringust.
„Toimetulekuriski sihtrühm on peamiselt eakad, kellel esineb tõsiseid raskusi hakkamasaamisega mitmes eluvaldkonnas, aga ka east sõltumata need, kes tunnetavad tõsiseid terviseprobleeme ning kel jääb puudu toetavast abist ja teenustest. Hooldusvajadusega inimeste arv Eestis kasvab, mis on tingitud nii elanikkonna vananemisest kui tegevuspiirangute ja terviseprobleemide sagenemisest ka noorte ja keskealiste seas,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Seetõttu on eriti oluline märgata kõrvalabi vajadust juba varakult nii tervishoiu- kui sotsiaalsüsteemis, arvestades igas vanuses abivajajatega.“
Kogu elanikkonnas jääb kõrge iseseisva toimetulekuriskiga inimeste arv hinnanguliselt vahemikku 19 000-32 000, mõõduka toimetulekuriskiga inimeste arv aga vahemikku 53 000-73 000. Mõlemas riskirühmas on arvukamalt esindatud naised. Kõige enam esineb riskirühmadesse kuulujatel tõsiseid liikumis- või liigutamispiiranguid, mis on sageli kombineeritud teiste tegevuspiirangutega. Kõrge riski rühmas on näiteks tõsised iseseisva toimetuleku- ja enesehoolduspiirangud, nägemispiirangud või mälu- ja keskendumispiirangud. Samas kuulub east sõltumata riskirühmadesse rohkem neid, kellel on suuri raskusi väljapuhkamisega, kes kogevad sageli häirivat valu või tunnevad end emotsionaalselt halvasti. Ligi 40% riskirühmadesse kuuluvatest inimestest elab üksi – see seab nad hooldusvajaduse suurenemisel haavatavasse positsiooni.
Uuringu järgi tuntakse puudust eelkõige oma kodus iseseisvat toimetulekut toetavatest teenustest – näiteks abist koristamisel, toidu valmistamisel ning ravimite ja toidu koju toomisel, aga ka enesehooldusel. Samuti on vajadus ka transpordi järele, millega minna arsti juurde või muudesse vajalikesse kohtadesse.
Refereeritud artikkel täismahus siit: Sotsiaalministeerium