Peavalu puhul aitab valuvaigisti, seda teab igaüks. Tablett võtta ning valu unustada on lihtne, kuid stopp – ravimitega liialdades võid peavalusid hoopis juurde genereerida! Tegemist on nõiaringiga – tahad leevendada peavalu, võtad valuvaigistit, kuid sellega tekitad valusid hoopis juurde.
Kuidas aru saada, kas liialdad ravimitega? Arstidel on selle hindamiseks üsna lihtne valem: kõige tavalisemaid valuvaigisteid (paratsetamool, ibuprofeen) võib maksimaalselt tarvitada 15 päeval kuus, kodeiiniga valuvaigisteid ja triptaane aga 10l päeval kuus. Kusjuures oluline pole mitte see, mitu tabletti päevas võetakse, vaid hoopis päevade arv, mis kuu jooksul on saadud hakkama ravimeid võtmata.
Hästi levinud on arvamus, et pea valutab stressist ja pingelistel aegadel. See on arstide sõnul aga puhas müüt. Tegelikult hakkab pea valutama hoopis siis, kui stress on möödunud ning pingeline olukord klaarunud. Magamatus ja halb uni võib aga küll pea valutama panna. Peavalu võib viidata mõnele haigusele, kuid pea võib valutada ka justkui ilma mingi põhjuseta.
Peavalukaebusega arsti juures minnes katsub arst kõigepealt aru saada, kas tegemist on primaarse või sekundaarse valuga. Esmased peavalud on sellised, millel justkui pole põhjust – näiteks migreen, pinge-peavalud või kobarpeavalud. Sekundaarne valu on põhjustatud mingist haigusest või konkreetsest tegurist. Tõbesid, mille üks sümptomeid võib olla ka peavalu, on umbes poolesada. Levinumad neist on kõrgvererõhutõbi, nina-kõrvalkoobaste põletik, kõrva-, hamba- ja silmaprobleemid (näiteks valede prillide kandmine) ning üldinfektsioonid.
Peavalu diagnoosimise täpsus sõltub suuresti sellest, kuidas patsient oma seisundit kirjeldab. Sellepärast on oluline panna tähele, kui pea valutab kuidagi teistmoodi kui tavaliselt. Näiteks kui valu on kolinud teise kohta, on tugevam kui senikogetud valud või kaasneb lisaks valutavale peale veelgi tunnuseid nagu iiveldus, oksendamine. Tihedate peavalude puhul võiks inimene ise pidada päevikut selle kohta, kui palju ta valuvaigisteid tarvitab. Tableti võtmine ununeb kergesti, kuid kui see on must-valgel kirjas, siis saab selle info põhjal teha juba järeldusi.
Iga peavaluga ehk arstile ei pöörduta ja küllap pole mõtetki.
Kindlasti tuleks aga abi arstilt otsida siis kui:
• valu tekkis esimest korda, on tugev ning sellega kaasneb ka muid sümptomeid (iiveldus, oksendamine, valguse- ja helikartus, kuklakangestus, palavik jne);
• peavalu on iga kord tugevam ja kestab järjest kauem;
• lisaks peavalule on ka muid sümptomeid, mida varem ei olnud (näiteks nägemis- või tasakaaluhäired).