Aastas saavad ligi 600 Eesti naist diagnoosi rinnavähk. Paraku on kolmandikul neist haigus avastamise hetkel juba kaugele arenenud staadiumis. Mida varem aga haigus avastatakse, seda suurem tõenäosus on sellest paraneda.
Rinnavähki võib esineda ka noortel alla 30-aastastel naistel, kuid tüüpiliselt kasvab haigestumine järsult vanuse kasvades. Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse Eestis naisi vanuses 50-62 ja kuigi vanematele naistele kutseid uuringule tulemiseks ei saadeta, püsib rinnavähki haigestumise risk suur kuni kõrge vanuseni.
Arstid soovitavad regulaarset mammograafilist kontrolli alustada varem kui algab riiklik sõeluuring. Soovitav oleks lasta ennast regulaarselt uurida alates 45. eluaastast. Riikliku sõeluuringu meelespidamiseks on hea nipp: kui naise sünniaasta on paarisarv, siis tema sõeluuringu aastad on kõik paarisarvuga lõpevad aastad, kui naine on sündinud paaritul aastal, siis ka tema sõeluuringuks on paaritud aastad.
Rinnavähi korral on otsustavalt tähtis jõuda ravile vähi varases staadiumis, sest seda tõenäolisem on tervenemine. Aastatel 2005-2009 oli rinnavähi viie aasta suhteline elulemus Eestis Vähiregistri andmetel esimeses staadiumis ravile jõudnutel 100 protsenti, teises staadiumis 87 protsenti.
Tasub teada, et varases staadiumis ei pruugi rinnavähk anda üldse mingeid sümptomeid ja seda ei ole ise naisel kuidagi võimalik kahtlustada. Mammograafias on võimalik avastada kasvaja juba väga väiksena ja sellepärast ongi osalemine sõeluuringul nii oluline. Kindlasti tuleb kontrolli minna kohe, kui tunned rinnas mingit uut valutut tükki. Kui perekonnas on ema, õde või vanaema haigestunud rinnavähki alla 50-aastaselt, siis võib kahtlustada pärilikku eelsoodumust haiguse tekkeks ning tuleks samuti kontrollis käimist alustada varem kui riiklik sõeluuring ette näeb.