Äge bronhiit on trahheobronhiaalpuu põletik, mis tavaliselt järgneb ülemiste hingamisteede infektsioonile, mis esineb patsientidel, kellel ei ole kroonilisi kopsuhäireid. Põhjuseks on peaaegu alati viirusinfektsioon. Haigustekitajat tuvastatakse harva. Kõige tavalisem sümptom on köha koos palavikuga või ilma ja võimalik, et ka röga. Diagnoos põhineb kliinilistel leidudel. Ravi on toetav; antibiootikumid on tavaliselt mittevajalikud. Prognoos on suurepärane.
Äge bronhiit on sageli ülemiste hingamisteede infektsiooni (URI- upper respiratroy infection) komponent, mille põhjuseks on rinoviirus, paragripp, A- või B-gripiviirus, respiratoorne süntsütsiaalviirus, koronaviirus või inimese metapneumoviirus. Bakterid, nagu Mycoplasma pneumoniae, Bordetella pertussis ja Chlamydia pneumoniae, põhjustavad vähem kui 5% juhtudest; need esinevad mõnikord puhanguti. Äge bronhiit on osa SARS-CoV-2 nakkusega kaasnevast haigusspektrist ja selle viiruse uurimine on praeguse pandeemia puhul asjakohane. SARS-CoV-2 viiruse puhul esineb sagedamini palavik, müalgia, kurguvalu, seedetrakti sümptomid ning lõhna- ja maitsehäired kui teiste viiruste puhul.
Trahheobronhiaalpuu ägedat põletikku patsientidel, kellel on kroonilised bronhiaalhaigused (nt astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus [KOK], bronhiektaasiatõbi, tsüstiline fibroos), peetakse pigem selle haiguse ägedaks ägenemiseks kui ägedaks bronhiidiks. Nende patsientide puhul erinevad etioloogia, ravi ja tulemus ägeda bronhiidi omast.
Tähelepanu!
Astma, KOK-i, bronhektaasiatõve või tsüstilise fibroosiga patsientide ägedat köha tuleb tavaliselt pidada pigem selle haiguse ägenemiseks kui lihtsaks ägedaks bronhiidiks.
Ägeda bronhiidi sümptomid ja tunnused
Sümptomid on mitteproduktiivne või kergelt produktiivne köha, millega kaasnevad või millele eelnevad URI sümptomid, tavaliselt > 5 päeva. Subjektiivne düspnoe (hingeldus) tuleneb rindkerevalust või hingamisraskusest, mitte hüpoksiast.
Kuulatlusleid sageli puudub kuid võivad sisaldada hajutatud räginaid ja vilisevat hingamist. Röga võib olla selge, mädane või aeg-ajalt sisaldada verejooni. Röga omadused ei vasta konkreetsele etioloogiale (st viiruslik või bakteriaalne). Võib esineda kerge palavik, kuid kõrge või pikaajaline palavik on ebatavaline ja viitab gripi, kopsupõletiku või COVID-19-le.
Köha on viimane sümptom, mis taandub ja sageli võtab see 2-3 nädalat või isegi kauem aega.
Ägeda bronhiidi diagnoosimine
- Kliiniline hindamine
- Mõnikord röntgenülesvõte rindkerest, et välistada muud haigused
Diagnoos põhineb kliinilistel kaebustel. Mikrobioloogilised uuringud on tavaliselt mittevajalikud. Siiski tuleks patsiente, kellel on praeguse pandeemia ajal COVID-19 tunnused või sümptomid, testida SARS-CoV-2 suhtes. Kui kokkupuute ja/või kliiniliste tunnuste põhjal on suur kliiniline kahtlus, tuleks kaaluda ka gripi ja läkaköha diagnostilist testimist. Patsientidel, kes kaebavad hingamishäireid, tuleks teha pulssoksümeetria, et välistada hüpoksia. Röntgenülesvõte rindkerest tehakse, kui leiud viitavad tõsisele haigusele või kopsupõletikule (nt haige välimus, vaimse seisundi muutus, kõrge palavik, tahhüpnoe, hüpoksia, krepitatsioonuid, konsolideerumise või pleuraefusiooni tunnused). Vanemad patsiendid on erandiks, sest neil võib olla kopsupõletik ilma palaviku ja auskultatsioonileiuta, kuid nende puhul võib esineda hoopis muutunud vaimne seisund ja tahhüpnoe.
Röga grammi järgi värvimine ja külv ei mängi tavaliselt mingit rolli. Nasofarüngeaalproove võib uurida gripi ja läkaköha suhtes, kui nende haiguste kliiniline kahtlus on olemas (nt läkaköha puhul püsiv ja paroksüsmaalne köha pärast 10-14 päeva kestnud haigestumist, ainult mõnikord koos iseloomuliku vilina (whoop) ja/või retching*, kokkupuude kinnitatud haigusega). Viiruspaneeli testimist ei soovitata tavaliselt, sest tulemused ei mõjuta ravi.
* Retching – on määratletud kui pingelised, spasmilised ja perioodilised hingamislihaste (diafragma ning rindkere ja kõhuseina lihased) kokkutõmbed ilma maosisu väljutamiseta
Köha taandub 2 nädala jooksul 75%-l patsientidest. Püsiva köhaga patsientidel tuleb teha röntgenülesvõte rindkerest. Otsuse hinnata mitteinfektsioossete põhjuste, sealhulgas astma, ninasekreedi tilkumise (postnasal drip) ja gastroösofageaalse reflukshaiguse esinemise kohta saab tavaliselt teha kliinilise pildi põhjal. Köha-taolise astma eristamiseks võib olla vajalik kopsufunktsiooni testimine.
Ägeda bronhiidi ravi
- Sümptomite leevendamine (nt paratsetamool, hüdratsioon, võimalik, et köhavastased ravimid).
- Inhaleeritav beeta-agonist viliseva hingamise korral.
Akuutne bronhiit muidu tervetel patsientidel on peamine põhjus antibiootikumide liigseks kasutamiseks. Peaaegu kõik patsiendid vajavad ainult sümptomaatilist ravi, näiteks paratsetamooli ja vedelikku. Tõendid, mis toetavad muude sümptomaatiliste ravimeetodite, nagu köhapärssivad ravimid, mukolüütikumid ja bronhodilataatorid, rutiinse kasutamise tõhusust, on nõrgad. Köhapärssivaid ravimeid tuleks kaaluda ainult siis, kui köha on piinav või segab magamist. Viliseva hingamisegapatsientidel võib olla kasu inhaleeritavast beeta2-agonistist (nt albuterool) mõne päeva jooksul. Beeta2-agonistide laialdasemat kasutamist ei soovitata, sest kõrvaltoimed, nagu treemor, närvilisus ja värisemine, on tavalised.
Kuigi mõned uuringud on näidanud, et antibiootikumide kasutamine ägeda bronhiidi korral on sümptomaatiliselt küllaltki kasulik, räägivad antibiootikumide laialdase kasutamise vastu bakterite vähene esinemissagedus, ägeda bronhiidi iselaheneva iseloomu ning kõrvaltoimete ja antibiootikumiresistentsuse oht. Suukaudseid antibiootikume ei kasutata tavaliselt, välja arvatud läkaköha patsientidel või teadaolevate bakteriaalsete infektsioonide (mükoplasma, klamüüdia) puhangute ajal. Eelistatud on makroliid, näiteks asitromütsiin 500 mg suu kaudu üks kord, seejärel 250 mg suu kaudu üks kord päevas 4 päeva jooksul või klaritromütsiin 500 mg suu kaudu kaks korda päevas 7 päeva jooksul.
Tähelepanu!
Ravige enamikku ägeda bronhiidi juhtumeid tervetel patsientidel ilma antibiootikume kasutamata.
Kokkuvõte
- Äge bronhiit on > 95% juhtudest viiruslik, mis on sageli osa ülemiste hingamisteede infektsioonist.
- Diagnoosige ägedat bronhiiti peamiselt kliinilise hinnangu alusel; tehke röntgenülesvõtteid ja/või muid teste ainult patsientidele, kellel on tõsisema haiguse ilminguid.
- Ravige enamikku patsiente ainult sümptomite leevendamisega.