MIS ON ALASELJAVALU
Alaseljavalu on valu, mis esineb seljas alumiste roiete ja tuharavoltide vahelisel alal ning võib kiirguda jalga või jalgadesse. Alaseljavalu võib olla peaaegu kõigil inimestel mingis eluetapis – see on täiesti normaalne ja vaibub peaaegu alati.
Üle 90% alaseljavaludest on hea prognoosiga nn mittespetsiifilised alaseljavalud, mis tähendab, et neid ei põhjusta ükski ohtlik haigus ega närvijuure pitsumine. Tavaliselt põhjustavad mittespetsiifilist alaseljavalu pehmete kudede väiksed muutused, nagu lihaspinge ja lülisammast ümbritsevate kudede tundlikkus.
Väga harva – ainult 0,9%-l juhtudest – osutub alaseljavalu põhjuseks mingi tõsine haigus, nagu lülisambamurd, kasvaja, infektsioon, süsteemne põletikuline reumaatiline haigus või muu haigus (vt ohumärke). Need seisundid erinevad mittespetsiifilisest alaseljavalust ja tavaliselt saab sinu arst need kindlaks teha küsitluse, läbivaatuse ja vajaduse korral vereanalüüsidega.
Tuleb teada, et isegi kui valu on väga tugev ja takistab igapäevategemisi, on väga ebatõenäoline, et see viitab tõsisele haigusele või vigastusele.
Tugeva seljavalu korral ei pruugi üldse olla tuvastatavat vigastust ega koekahjustust – sinu selg on lihtsalt tundlikuks muutunud. Isegi väikeste muutuste korral võib valusüsteem aktiveeruda ja põhjustada valu. Tegurid, mis võivad mõjutada sinu valutundmist, on näiteks meeleolu ja stressitase, varasemad valukogemused, une kvaliteet, elustiil ja üldine füüsiline tervis.
Patsiendijuhend PJ-M/39.1-2019, Ravijuhendite Nõukoda 2020.
Koostajad: E. Sooba, K. Linnaste, T. Kaarma-Tõnne, K. Tamm, T. Niiberg-Pikksööt, M. Tammaru, B. Gabovitš, I. Hanso, A. Vaher
Patsiendijuhend “Sinu seljavalu” on leitav veebilehel: Ravijuhend.ee SIIN.
Ravijuhendite koostamist koordineerib Tartu Ülikool ja rahastab Tervisekassa.
- Patsiendijuhend “Sinu seljavalu” on avaldatud Tervisekassa loal.
99%-l juhtudest ei viita alaseljavalu elu ja tervist ohustavale haigusele.
Alaseljavalu võib korduda, aga see ei tähenda, et oleks suuremat põhjust muretsemiseks. Foto: Pixabay
Alaseljavalu paraneb üldjuhul paari päeva kuni 2–3 nädalaga, kuid mõnikord kulub selleks kauem aega. Alaseljavalu võib korduda, aga see ei tähenda, et oleks suuremat põhjust muretsemiseks. Mõnikord jääb ka hea prognoosiga alaseljavalu püsima.
Püsivaks ehk krooniliseks alaseljavaluks loetakse valu, mis on kestnud üle 12 nädala. Miks meie aju ja valusüsteem otsustavad, et valu püsima jääb, kuigi kahjustust ei ole – seda me kahjuks ei tea. Alaseljavalupikem kestus võib olla seotud meie enda mõtlemise või käitumisega, mis takistavad paranemist.
Alaseljavalu püsimajäämist ja puude väljakujunemist soodustavad tegurid, nagu valu tugevus, kaasuv jalga kiirguv valu, ülekaal või suitsetamine. Paranemist pidurdavad depressioon, hirm haiguste ees, suur valukartus, füüsiliselt raske töö, tööga rahulolematus või sotsiaalsete garantiide taotlemine. Mõnel juhul võivad korduvad liigutused ja sundasendid alaseljavalu alal hoida.
Mõtted, mille tõttu võib paranemine tavalisest enam aega võtta:
- Valu on ohtlik ja kontrolli alt väljas
- Mul on ilmselt väga raske haigus, arstid ei suuda seda leida
- Valu ilmselt suureneb, kui liigun ja tegutsen rohkem
- Valu peab olema täielikult kadunud, enne kui tööle tagasi lähen
- Ma ei võimle, sest see ei ole ravi
- Mind aitab üksnes passiivset laadi ravi, nagu soojendus,elektriravi, nõelravi, manipulatsioon jm
- Mul on meeleolumuutused (depressioon, ärevus)
- Ma olen oma murega üksi
- Minu töö on minu jaoks liiga raske ja teeb mind haigemaks
- Mul pole tööd, mind ähvardab töökaotus
- Tegelen oma haiguste ja raviga nii põhjalikult, et aega ega energiat ei jätku enam igapäevategevusteks, nagu töö, hobid ja sõbrad
SOOVITUSED SELJAVALUGA INIMESELE
Liikumine aitab sul valust jagu saada!Püsi liikuvana!
- Katkesta istumine iga 15 min tagant – siruta, kõnni ja kasuta suuri lihasrühmi.
- Kasuta treppe.
- Kõnni üks peatusevahe rohkem.
- Tantsi iga kord, kui tuleb hea muusika, kasvõi pool minutit.
- Ära tööta sinnamaani, kuni enam ei jaksa, vaid lõpeta 5-10 minutit varem ja lõõgastu.
- Tee argitoimetustes või töös paus, kui tekivad valud.
- Vajadusel kasuta ajastatud meeldetuletusi.
- Hangi head puhastus- ja aiatööriistad, millega on mugav püsti töötada. Vaheta kätt ja kehapoolt.
- Televiisorit vaadates või arvutit kasutades vaheta asendit või istumiskohta iga veerand tunni tagant.
- Kasuta telerivaatamisel teraapiapalli või tasakaalupatja, kui saad nende kasutamisest leevendust.
Lülisambauuringud (röntgen-, kompuuter- või magnetuuring) ei aita tavaliselt leida mittespetsiifilise alaseljavalu põhjust. Uuring ei muuda alaseljavalu paranemise kiirust ja raviplaani.
Paljud uuringutel nähtavad muutused võivad sind hirmutada, kuid on tavapärased, esinevad paljudel inimestel ja ei põhjusta valu. Samuti kaasneb „igaks juhuks” tehtud uuringutega riske, mida on parem vältida.
Nii näiteks suurendab röntgen- ja kompuuteruuringu ioniseeriv kiirgus vähitekke riski. Samuti võivad uuringul nähtud muutused tekitada suurt stressi, ärevust ja muret, isegi kui need on ebaolulised. Inimene võib hakata uskuma, et ta selg on kahjustatud ja vajab kaitset, selle tõttu suureneb hirm valu ees, lihased lähevad veel rohkem pingesse ja liikuda on veelgi raskem. Eelnev omakorda raskendab paranemist ja suurendab ebavajaliku operatsiooni võimalikkust.
Kõik seljavalu põhjused ei ole uuringutel näha. Elustiilitegurid on olulised!
Piltdiagnostilised uuringud on olulised, kui kaalutakse kirurgilist ravi või tehakse kindlaks seljavalu tõsiseid põhjusi, nagu kasvaja, infektsioonid ja lülisambamurrud. Seljavalu põhjustavaid tõsiseid haigusi esineb ainult väga vähesel osal inimestest (alla 1%) ja Sinu arst on võimeline neid ära tundma.
Mittespetsiifilise alaseljavalu korral ei ole uuringud ägeda valu faasis (kuni 6 nädalat) tavaliselt vajalikud.
Oma seljavalu leevendamiseks saad ise palju ära teha. Valu võib olla hirmutav ja selle kartmine on inimlik, kuid liikumise vältimine, kartlikkus ja voodisse jäämine pigem soodustab valu püsimajäämist.
Valu vaibumisel saad proovida juba aktiivsemaid seljale vajalikke harjutusi. Foto: Pixabay
Tavalise ehk mittespetsiifilise alaseljavalu korral ei kahjusta liikumine selga. Valu läheb paremini üle just siis, kui püsid liikvel ja jätkad valust hoolimata normaalsete igapäevategevustega nii palju, kui võimalik. Ka valuvaigistid aitavad kiiremini taastuda. Piira (kuid ära väldi) neid tegevusi, mis muudavad sinu valu tugevamaks, kuid samal ajal tee järk-järgult rohkem midagi muud.
Normaalsed igapäevategevused on tööl käimine, kodused majapidamistööd ja vabaajategevused. Normaalse eluga jätkamine nii palju, kui võimalik, juhib Sinu tähelepanu valust eemale ning su selg ei muutu kangeks ja nõrgaks.
Kui tõesti on vaja võtta haigusleht, peaks see olema lühiajaline ja eesmärgiga kiiresti tööle naasta, võimaluse korral kasvõi osalise koormusega.
Valu vaibumisel saad proovida juba aktiivsemaid seljale vajalikke harjutusi. Keerulisema seisundi korral on vaja taastusravi.
Valu mõjutamiseks on muidki vahendeid peale liikumise: piisav uni, suitsetamise vältimine, stressiga toimetulek ja normaalse kehakaalu saavutamine.
Valuravi eesmärgid on vähendada Sinu valust tingitud ebamugavust ja liikumisvõime kiirelt taastada.
Valuvaigisteid ei kasutata kunagi ainsa ravimeetodina.
Ära kannata valu! Mida rutem valu kontrolli alla saad, seda kiiremini paraned. Valu vähenemisel saab ka liikumist suurendada!
Valuvaigisteid tuleks alaseljavalu ravis kasutada lühikest aega. Kohene valu leevendamine aitab paranemisele tõhusalt kaasa ja võimaldab kiiremini igapäevast elurütmi taastada. Kui valu ei vähene 5–7 päevaga, vaatamata sellele, et tarvitad valuvaigisteid ja püsid aktiivne, konsulteeri oma perearstiga.
RAVIMID
Alaseljavaluravis kasutatakse enamasti mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (lühend MSPR) nagu
- ibuprofeen,
- diklofenak,
- deksketoprofeen,
- naprokseen,
- atseklofenak,
- ketoprofeen,
- etorikoksiib.
Nende ravimite pikaajalise võtmise kõrvaltoimed võivad olla seedetraktikahjustused (nt mao ja peensoole haavandtõbi), neerukahjustused ja südame-veresoonkonna-haiguste süvenemine või tüsistused (vererõhu tõusust südameinfarktini). Kui sul on mõni eelnimetatud haigus, peab sinu arst hindama seda tüüpi ravimite sobivust.
Mõnikord tuleb arstil valu leevendamiseks ravimeid kombineerida: lisada paratsetamool või kasutada opioide, nagu tramadool, kodeiin, oksükodoon ja morfiin. Nende ravimite kasutamisel võib tekkida kõrvaltoimeid nagu iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus ja uimasus. Opioidide kasutamine võib seega mõjutada Sinu võimet sooritada keskendumist nõudvaid tegevusi, nagu autojuhtimine.
Opioide võetakse pigem lühikest aega seni, kuni valu on tugev ja MSPR ei anna efekti või on vastunäidustatud. Opioide võib olla vaja väga tugeva seljavalu korral ja lühiajalisel tarvitamisel ei pea sõltuvuse tekkimist kartma.
Käsimüügist kättesaadavate valuvaigistite valik ja annustamisinfo
Mõnikord lisatakse valuraviskeemi teisi närvisüsteemi ravimeid. Inimese ajus on kroonilise valu mehhanismil ja meeleolu või stressi regulatsioonimehhanismidel palju kattuvusi. Seepärast kuuluvad kroonilise alaseljavaluga patsiendi raviskeemi teatud juhtudel ka antidepressandid.
Alaseljavaluravis kasutatakse enamasti mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (lühend MSPR) nagu
- ibuprofeen,
- diklofenak,
- deksketoprofeen,
- naprokseen,
- atseklofenak,
- ketoprofeen,
- etorikoksiib.
Nende ravimite pikaajalise võtmise kõrvaltoimed võivad olla seedetraktikahjustused (nt mao ja peensoole haavandtõbi), neerukahjustused ja südame-veresoonkonna-haiguste süvenemine või tüsistused (vererõhu tõusust südameinfarktini). Kui sul on mõni eelnimetatud haigus, peab sinu arst hindama seda tüüpi ravimite sobivust.
Mõnikord tuleb arstil valu leevendamiseks ravimeid kombineerida: lisada paratsetamool või kasutada opioide, nagu tramadool, kodeiin, oksükodoon ja morfiin. Nende ravimite kasutamisel võib tekkida kõrvaltoimeid nagu iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus ja uimasus. Opioidide kasutamine võib seega mõjutada Sinu võimet sooritada keskendumist nõudvaid tegevusi, nagu autojuhtimine.
Opioide võetakse pigem lühikest aega seni, kuni valu on tugev ja MSPR ei anna efekti või on vastunäidustatud. Opioide võib olla vaja väga tugeva seljavalu korral ja lühiajalisel tarvitamisel ei pea sõltuvuse tekkimist kartma.
Käsimüügist kättesaadavate valuvaigistite valik ja annustamisinfo
Mõnikord lisatakse valuraviskeemi teisi närvisüsteemi ravimeid. Inimese ajus on kroonilise valu mehhanismil ja meeleolu või stressi regulatsioonimehhanismidel palju kattuvusi. Seepärast kuuluvad kroonilise alaseljavaluga patsiendi raviskeemi teatud juhtudel ka antidepressandid.
Valu leevendamiseks ja ravitulemuse kiiremaks saavutamiseks tuleks järgida selliseid põhimõtteid:
- Valuvaigisteid tuleks võtta suu kaudu (tablettidena), süste ega muid ravimvorme pole vaja.
- Valuvaigisteid tuleks alguses tarvitada regulaarselt, kindla ajavahemiku järel.
- Valuravim(id) valitakse individuaalselt olenevalt valu tugevusest, kaasuvatest haigustest jne.
- Ravimeid tuleb võtta õiges koguses (optimaalses annuses), st mitte liiga vähe ja mitte liiga palju.
- Valuravi on astmeline, st kui valu ei leevenda üks ravim, siis tõhustatakse ravi ja lisatakse raviskeemi teised ravimid.
- Sama liiki valuravimeid ei kombineerita omavahel (nt MSPRidest ei kasutata koos ibuprofeeni ja diklofenakki).
- Mitte tarvitada koos sama toimeainega ravimeid, sest see võib põhjustada ohtlikku üleannustamist.
Informeeri oma perearsti või pereõde, kui sul on olnud seedetraktihaigusi või -vaevusi, verejookse, astma, maksa-, neeru-, südamehaigusi või ravimiallergiat
Mitu nädalat kestnud ravimata valu koos hirmutundega võib tekitada kroonilise valu ja/või depressiooni. Kroonilise valu mehhanismi korral häirub aju valukontrollikeskuse töö. Sel juhul on keerulisem valu vähendada ja vaja on veelgi rohkem Sinu enda aktiivsust, spetsialistide sekkumist ja ravimeid. Kroonilise valu korral tuleks valuravi üle vaadata. Teinekord on tarvis hoopis tõhustada muid raviaspekte (taastusravi, soovitada kognitiiv-käitumuslikku teraapiat jm) ja üle vaadata valuraviskeem.
Täiendavate ravimeetodite suhtes pea nõu oma perearstiga.
Ägeda seljavalu tekkimisel saad kõigepealt ise leida valu leevendavaid asendeid ja jätkata liikumist, siis ei ole taastusravi tavaliselt vaja. Kui esmane valu vaibub, on soovitatav jätkata harjutustega.
Vajaduse korral suunab arst su füsioterapeudile, kes õpetab harjutusi ning jälgib, et need oleksid jõukohased ja õigesti sooritatud. Väliselt suurte tugevate lihastega inimesed üllatuvad sageli, kui saavad teada, et teatud lihased on neil hoopiski nõrgad ja ka neid tuleb eraldi treenida. Füsioterapeut koostab sobiva harjutuskava. Edasi tuleb harjutustega ise jätkata. Mõõdukas koormus ja oma lihaste hooldamine tagab selle, et Sinu valu leeveneb või kaob, samuti väheneb nii valu kordumise või krooniliseks muutumise risk.
Võiksid proovida ka vees liikumist. Sellest võib taastumisel kasu olla, sest seljavaevustega inimestel soovitatakse vees võimelda ja ujuda.
Kui su valu ei vaibu nii lihtsalt või jääb häirima üle 8 nädala, siis läheb vaja kompleksset taastusravi. Selleks suunab perearst sind taastusarstile, kes koostab individuaalse raviplaani. Taastusarst kasutab kombineeritud ravi ja kaasab vajaduse korral teised taastusravimeeskonna liikmed (füsioterapeut, kliiniline psühholoog).
Sageli loodetakse rohkem abi passiivsetest ravimeetoditest, kus inimene ise aktiivselt ei osale, nagu elektriravi, venitusravi, manuaalteraapia ja massaaž. Võtmetähtsusega on aga enda aktiivsus ja edasine füüsilise vormi taastamine, parandamine ja säilitamine. Siiski võivad manuaalteraapia, nõelravi ja massaaž koos harjutustega valu leevendada. Elektriravi ja ortooside kasutamist alaseljavalu puhul ei soovitata.
Väga ägeda seljavalu faasis tuleks soojendavaid kreeme ja soojaprotseduure (nt parafiin ja muda) alguses ettevaatusega kasutada, sest need võivad selja valu süvendada. Enamasti sobivad need hästi valu vaibefaasis ja kroonilise valu korral.
Kroonilise seljavalu korral võib taastusravi kauem kesta, selle raames koostab füsioterapeut individuaalse harjutusprogrammi, mis arvestab sinu seisundit. Vastavalt paranemisele võivad harjutused muutuda järk-järgult intensiivsemaks.
Püsiva alaseljavalu korral võib perearst või taastusarst kaaluda suunamist kliinilise psühholoogi juurde, kes kasutab ravis teistsuguseid meetodeid ja õpetab sulle oskusi, kuidas oma valuga koos paremini elada. Kui meeleolu on alanenud ja ravimid ei ole aidanud, on mõnikord vaja seisundit täpsustada psühhiaatril.
Liikumine, lülisamba liikuvuse säilitamine ja lihaste tugevdamine on valu vähendav ja selle taasteket ennetav ehk moodustab tähtsa osa alaselja valude ravis. Seepärast peab regulaarne füüsiline aktiivsus olema edaspidi kindel kaaslane sinu elus.
Juba alaseljavalu tekkel kehtib soovitus alustada aeroobsete tegevustega esimese 2 nädala jooksul ja edaspidi treeningaega pikendada. Valu vaibumisel lisanduvad seljaharjutused. Vormi paranemisel võiks treenida kogu keha lihaskonda.
Aeroobselt tuleb treenida pikemalt ja sagedamini. Lihastreeningul tuleb teha ka puhkepäevi. Venitused kuuluvad treeningu juurde, lõõgastavad lihaspingeid ning on väga olulised suurema treeningkoormuse korral ja vanematel inimestel.
Aeroobselt tuleb treenida pikemalt ja sagedamini. Foto: Pixabay
Aeroobne treening:
- Kõnd, kepikõnd, ujumine, jalgrattasõit, vesivõimlemine, tants jms.
- 30 minutit vähemalt 5 päeva nädalas mõõduka koormusega.
- Ülekaalu korral tuleb hea enesetunde juures edaspidi pikendada treeningaega.
- Ülekaaluliste liikumissoovitus on treening minimaalselt 60 minutit vähemalt 5 päeva nädalas mõõduka koormusega.
Lihastreening kogu kehale:
- 8-12 korda iga harjutust suurtele lihasgruppidele 2-3 x nädalas.
- Jõu kasvades korrata harjutusi 2-3 seeriana.
- Venitused vähemalt 3 päeva nädalas, aga soovitatavad pärast iga treeningut.
Hea tervise tagab regulaarne harjutamine, peaasi et harjutused oleksid mõnusad, nii paraneb ka meeleolu. Tihti mõjub hästi just grupitunnis osalemine.
Pilatese harjutused ja idamaised treeningud, nagu taiji ja jooga, on regulaarsel treenimisel krooniliste valude ravis ja seljavalude ennetamisel väga tõhusad. Neil treeningutel nii tugevdatakse lihaseid kui ka taastatakse kudede elastsust ja lülisamba liikuvust.
Treenimisel peab alguses end jälgima, et ennetada sobimatuid asendeid. Vajaduse korral küsi harjutuste sobivuse kohta nõu oma arstilt, taastusarstilt või füsioterapeudilt.
Nõuandeid vajad kindlasti osteoporoosi, lülisamba ebastabiilsuse, kaugelearenenud artroosi vm tõsise liigesprobleemi ning põlve- ja puusaliigeste endoproteesimiste korral.
Kui valu vaatamata kõigele püsima jääb, on sul kasulik õppida elama koos oma valuga.
KOKKUVÕTTEKS
Ära jää lõksu, kus keegi lubab Sinu selja korda teha – see töötab harva pikas perspektiivis, oled ise oma seljatervise sepp!Alaseljavalust paranemisel aitab mõistmine, et seljavalu (kui ei olnud traumat) ei tähenda tavaliselt seljavigastust või ohtlikku haigust.
-
Liikumine on ohutu, ole aktiivne, tööta ja tegele enda jaoks oluliste asjadega.
-
Individuaalset harjutuskava aitab vajaduse korral koostada füsioterapeut.
-
Ära jää lõksu, kus keegi lubab Sinu selja korda teha – see töötab harva pikas perspektiivis, oled ise oma seljatervise sepp!
-
Kui sind saadetakse uuringule, pea meeles, et paljud uuringul ilmnevad leiud on tavapärased kõigil inimestel.
-
Kui seljavalu siiski püsib ja tekitab muret, küsi nõu oma perearstilt Ohumärkide korral pea kohe nõu perearstiga (vt ohumärke paremal pool).
-
Kroonilise mittespetsiifilise seljavalu ravimeeskonda kuulub sageli mitu spetsialisti (nt füsioterapeut, taastusarst, valuraviarst, kliiniline psühholoog).
