E-hepatiidi viirust (HEV) peetakse praegu maailmas kõige levinumaks ägeda hepatiidi põhjustajaks. Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud värske raporti kokkuvõttest selgub, et siinsete doonorite verest on leitud märke hepatiidi läbipõdemisest, kuid täpsema pildi ette saamiseks tuleks sarnast uuringut teostata jätku-uuringuna ka suvekuudel.
Raportis „E-hepatiidi kliiniliste markerite leviku hindamine doonorite seas“ uuriti HEV-vastaste antikehade ja ribonukleiinhappe (RNA) olemasolu veredoonorite seerumites. 1002 seerumit koguti ajavahemikul 4.02.22–21.03.22 Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuses ning saadeti laboratoorsele uurimisele TAI viroloogia ja immunoloogia osakonda (praegu TAI nakkushaiguste uuringute osakond).
Uuringu tulemusel leiti E-hepatiidi viiruse vastased antikehad 48 (4,8%) doonori seerumis. Neist 40 (4%) olid positiivsed HEV-vastaste G-klassi immunoglobuliinide (IgG) suhtes, mis viitas varasemale ehk läbipõetud nakkusele, 15 (1,5%) olid positiivsed M-klassi immunoglobuliinide (IgM) suhtes, mis on haiguse ägeda faasi näitaja, ning 7 doonoril tuvastati mõlema klassi antikehad.
E-hepatiidi viiruse RNA-d ehk aktiivset vireemiat ei tuvastatud üheski seerumis. Nakatumise riskiteguritena arvestati sugu, vanust, reisimist viimase kuue kuu jooksul, kokkupuudet sigade ja/või metssigadega viimase kuue kuu jooksul; termiliselt töötlemata/toore sea- või metsasealiha, keetmata/filtreerimata kraanivee või looduslikest allikatest pärit vee, pastöriseerimata talupiimatoodete ning pesemata marjade ja/või juurviljade tarbimist.
Kuigi statistiliselt olulist vastavust vaadeldud riskitegurite ja E-hepatiidi-vastaste antikehade olemasolu vahel ei tuvastatud, on uuringu tulemustes siiski näha HEV-vastaste IgG levimuse tõusu vanemate inimeste seas.
„Kuigi statistiliselt olulist vastavust vaadeldud riskitegurite ja E-hepatiidi-vastaste antikehade olemasolu vahel ei tuvastatud, on uuringu tulemustes siiski näha HEV-vastaste IgG levimuse tõusu vanemate inimeste seas,“ kommenteeris TAI teadur Tatiana Kuznetsova.
E-hepatiidi võib saada ka pesemata puu- ja juurviljadest
E-hepatiiti haigestutakse sageli saastunud vee või marjade, puu- ja juurviljade tarbimisel, alatöötlemata (sea)liha söömise, ning riskipiirkondadesse reisimise tagajärjel. Madala sissetulekuga riikides toimub nakatumine peamiselt saastunud vee kaudu, arenenud riikides pigem toore sealiha söömisel või kokkupuutel viirust kandvate sigadega. Viiruse levik vereülekande teel on kinnitatud Jaapanis, Prantsusmaal ning Inglismaal. HEV-sõeluuringut veredoonorite seas peetakse praegu ainsaks tõhusaks vahendiks selliste juhtumite ennetamiseks.
Eesti elanike haigestumise risk kasvab suvisel perioodil, mil lettidele jõuab rohkem värskeid marju, inimesed armastavad grillida ning ka reisivad rohkem.
EV-vastaste IgM-antikehade olemasolu, mis viitab haiguse aktiivsele või ägedale faasile, võib osundada sellele, et haigus on doonoritel kulgenud asümptomaatiliselt ning on oht selle edasikandumiseks vereülekande käigus.
„Täiuslikuma ja täpsema pildi saamiseks oleks mõistlik sarnase ülesehitusega uuringut teostada ka suvekuudel, vältides varasemalt uuritud ning positiivse E-hepatiidi tulemuse saanud doonorite proove. EV-vastaste IgM-antikehade olemasolu, mis viitab haiguse aktiivsele või ägedale faasile, võib osundada sellele, et haigus on doonoritel kulgenud asümptomaatiliselt ning on oht selle edasikandumiseks vereülekande käigus. Viiruse RNA puudumine analüüsitud proovides ei anna ühemõttelist vastust küsimusele, kui vajalik on doonorivere rutiinne analüüs selle viiruse olemasolu suhtes.“ selgitas Kuznetsova.
E-hepatiit võib levida ka vereülekande teel. Foto: Canva
Reisile minnes arvesta, et hepatiit on väga levinud Ida- ja Lõuna-Aasias
Nii esmase kui ka jätku-uuringu teostab TAI. Teise uuringusse kutsutakse ainult need doonorid, kes ei osalenud esimeses uuringus. Riskifaktorite uurimisel saab välja selgitada riskirühmad, hinnata E-hepatiiti haigestumise riski ja mõista, mida peaks enim kartma, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata, näiteks kas on vaja rohkem vett keeta või marju pesta.
WHO hinnangul registreeritakse maailmas igal aastal umbes 20 miljonit HEV-nakkuse juhtu, mis põhjustab ligikaudu 3,3 miljonit sümptomaatilise E-hepatiidi juhtu. Tavaliselt on haigus isetaanduv, kuid immuunpuudulikkusega inimestel võib tekkida püsiv krooniline haigus ja neil on oht tõsisemate maksatüsistuste tekkeks. Raseduse ajal suurendab E-hepatiiti nakatumine enneaegse sünnituse, surnultsünde ning nii ema kui ka loote surma riski.
Eelnevat arvestades on oluline tähelepanu pöörata, millisesse riiki inimene reisima läheb. Ida- ja Lõuna-Aasia riikides on E-hepatiit väga levinud ning neis riikides tuleb jälgida, mida süüakse, kust seda ostetakse ning millist vett juuakse.
Valdo Jahilo, Tervise Arengu Instituudi kommunikatsioonikeskuse juht