Eesti Haigekassa
Pressiteade
30.05.2021
Rinnavähk on Eesti naiste seas kõige levinum vähivorm ja esmase vähidiagnoosi saab ligi 800 naist aastas. Pooled rinnavähi juhtudest avastatakse juba kaugelearenenud staadiumis, mis näitab, et sõeluuringule kas ei jõuta õigel ajal või ei käida seal üldse. Enda regulaarne kontrollimine on väike ja olematu vaev võimalike hooletusest tulenevate tagajärgede kõrval.
Ida-Tallinna keskhaigla rinnakabineti naistearst Gabor Szirko ja tervisekassa esmatasandi teenuste peaspetsialist Made Bambus räägivad, mis takistab inimesi uuringutes osalemast ning miks on oluline osaleda regulaarselt sõeluuringus just tervetel naistel.
Riiklikud sõeluuringud täidavad oma eesmärki, kui uuringutes osaleb üle 70% sihtrühmast, kuid Eestis käib sõeluuringutel tavaliselt veidi üle 50% kutsututest.Made Bambuse sõnul on vähesel osalusaktiivsusel mitmeid põhjuseid.
Miks jõuab sõeluuringule nii vähe naisi?
Bambus toob näiteid Eestis tehtud kahest uuringust, üks neist Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja tervisekassa koostöös, kus uuriti põhjuseid, miks kõik naised rinnavähi sõeluuringus ei osale. „Oluline roll otsuse kujunemisel on tervisekäitumisel ehk millistel põhjustel on harjutud üldse arsti poole pöörduma,“ tõi Bambus välja. Uuringust selgus, et arsti poole tavatsetakse pöörduda siis, kui tervis muret teeb. „Paljud naised võtavad oma tervisliku seisundi hindamisel arvesse tunnetuslikkust – usaldatakse oma keha, sest küll ta märku annab, kui midagi viga. Samuti seostatakse rinnavähi teket peamiselt pärilikkusega. Teadmine, et minu suguvõsas seda varem esinenud ei ole ja naise sisetunne, et minu kehaga on kõik korras, annab naisele enda hinnangul adekvaatse põhjuse sõeluuringul mitte osaleda,“ selgitas Bambus üht naiste seas levinumat käitumismustrit. Levinud on ka arusaam, et kui alles mõne aasta eest käidi sõeluuringul või tervisekontrollis, siis uuesti end kontrollima minna on veel vara.
Bambuse sõnul ei saa sõeluuringus mitteosalemist vähese teadlikkusega kindlasti põhjendada, sest uuringute kohaselt on naiste teadlikkus rinnavähist üpriski suur. Ollakse kursis sõeluuringute korraldamise eesmärkidega, mõistetakse uuringu vajalikkust ja haiguse tagajärgi.
Ida-Tallinna keskhaigla rinnakabineti naistearst Gabor Szirko lisas, et üks mitteosalemise põhjus on kindlasti ka naiste hirmud – hirm protseduuri tegemise, selle valulikkuse ja võimaliku diagnoosi ees. „Eestis avastatakse suur osa rinnavähi juhtudest kaugelearenenud staadiumis, mis näitab, et sõeluuringule kas ei jõuta õigel ajal või ei käida seal üldse. Sõeluuringutel osalemine peaks olema harjumusliku tervisekäitumise osa, nagu käte pesemine või regulaarne liikumine, ning uuringul osalemine on tark viis tarbida meditsiiniteenust,“ toonitas Szirko.
Siinkohal soovis arst kummutada ühe levinud müüdi, mis pärineb teleseriaalidest ja filmidest, kus raske haiguse avastamisel antakse patsiendile teada, kui palju elupäevi tal on jäänud. „Me ei ütle haigust avastades naisele peaaegu kunagi, kui palju tal on elada jäänud. Esiteks on seda raske öelda, sest igal inimesel areneb kasvaja erinevalt ning õnneks on isegi algstaadiumist edasi jõudnud rinnavähist võimalik paraneda, mistõttu keskendume täielikult ravile,” selgitas arst.
Refereeritud artikkel täismahus siit: Eesti Haigekassa