Täna Radisson Blu Olümpias toimunud Mehe Tervise konverentsil „Mees, miks sul lapsi pole?“ ütles kardioloog professor Margus Viigimaa, et kuigi erektsioonihäired on enamasti seotud ebatervisliku elustiiliga, võib alla 50-aastase mehe puhul tegemist olla varajase märgiga algavast südame-veresoonkonnahaigusest. Sellisel juhul on meestel tavaliselt 2–5 aastat aega oma tervist põhjalikult kontrollida ja ennetada infarkti või insulti.

„Iga neljas Eesti inimene saab täna hüpertensiooni ravi ning enamik neist on mehed. See on, haigus mis võib tekitada seksuaalselt düsfunktsiooni ja sellest ei ole palju räägitud,“ selgitas professor Viigimaa. Tema sõnul on võtmeteguriks arterite sisekesta funktsioon, mis tagab veresoonte lõõgastumise. Kui arterid on kitsamad, väheneb suguelundite verevarustus ning erektsioonivõime halveneb – see on seotud vererõhu tasemega.

Viigimaa sõnul võivad ka mõned vererõhuravimid põhjustada ajutist seksuaalfunktsiooni langust, eriti ravi algfaasis. „Kui organism uue vererõhutasemega kohaneb, taastub ka erektsioon ja üldine enesetunne paraneb,“ märkis ta. Samas on olemas ka ravimeid, mis hoopis parandavad erektsioonivõimet ja mille kasutuselevõtuga täheldati seksuaaleluga rahulolu kasvu.

Kõige sagedamini on erektsioonihäired Viigimaa sõnul siiski seotud elustiilifaktoritega. „Uneapnoe, eriti üle 60-aastastel meestel, on otseselt seotud erektiivse düsfunktsiooniga. Suitsetamine on aga üks peamisi kardiovaskulaarseid riskitegureid ja tugevaim seksuaalfunktsiooni kahjustaja. Seda kinnitavad kõik uuringud – ja ka e-sigaretid ei ole siinkohal ohutum alternatiiv,“ rõhutas Viigimaa.

Tema sõnul annab elustiili muutus sageli väga hea tulemuse ning õige ravimi valik on samuti määrava tähtsusega. Euroopa Hüpertensiooni Ühingu juures loodud töögrupp, milles Viigimaa osaleb, on viinud teema ka rahvusvahelistesse ravijuhistesse. „Oleme kirjutanud sellel teemal mitu ülevaateartiklit ning 2020. aastal ilmunud konsensusdokument tõi seksuaalfunktsiooni hindamise kardiovaskulaarse riski määramisel esmakordselt ravijuhistesse,“ kirjeldas Viigimaa.

Tema sõnul näitavad uuringud ka seda, et patsiendi suhtumine mõjutab otseselt ravi tulemust. Kui arst räägib võimalikust ravimi kõrvaltoimest, on tõenäosus selle tekkeks suurem – isegi kui mõju on tegelikult väike. „Seetõttu on oluline, et arstid oskaksid teemat ausalt, aga delikaatselt käsitleda,“ lisas ta.

Viigimaa sõnul muutuvad ravivõimalused kiiresti: „Tänaseks on olemas ka kaks korda aastas süstitavad ravimid. Meditsiin areneb, kuid tähtis on alustada õigeaegset ravi juba täna, et vältida tüsistusi tulevikus.“

Konverentsil esinesid lisaks professor Margus Viigimaale endokrinoloog professor Vallo Volke, androloog dr Sven Tennisberg, viljatusravi arst dr Kai Haldre, tervisespetsialist Rain Laane, psühhiaater dr Mari-Liis Laanetu ning poliitik ja suhtekorraldaja Janek Mäggi. Paneeldiskussioonis osalesid Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine dr Elle-Mall Sadrak, justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, tervishoiuekspert Rain Laane ja kardioloog prof Margus Viigimaa. Päeva juhtis Kristjan Pihl.

Konverentsi korraldas SA Eesti Tervise Fond. Fond loodi 25. mail 2007 eesmärgiga toetada Eesti rahva tervise arengut, pikendada aktiivset eluiga ning edendada tervislike eluviiside ja teadliku tervisekäitumise levikut.

–

SA Eesti Tervise Fond
PRESSITEADE
5.11.2025

Päisefoto: Pilt on illustratiivne (Ai Generated Image)