Peale tagasisidet saatis Sotsiaalministeerium uuendatud patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõu partneritele kooskõlastamiseks. Eelnõu muudatustega suurendati patsiendi autonoomiat elulõpu otsustes, täpsustades tahteavalduse regulatsiooni. Inimesel säilib õigus eelnevalt määrata, millist ravi ta ei soovi tulevikus otsusevõimetuna saada. Plaanitava tahteavaldusega ei saa endiselt soovida abistatud enesetappu ega eutanaasiat.
Terviseminister Riina Sikkut toonitas, et patsiendi elulõpu tahteavaldus seisneb inimese enesemääramises otsusevõimetus seisundis. „See on justkui tulevikutehing tervishoius: panen kirja, millist ravi ma ei soovi ja milline on minu jaoks väärikas elu lõpp. Inimestel on see tunnetus erinev, me peame seda aktsepteerima.“
Sotsiaalministeeriumi nõunik-peakaplan Katri Aaslav-Tepandi märkis, et eelnõu kohta avaldati arvamust, et senine sõnastus piirab liigselt inimese autonoomiat ja takistab patsiendi tahte järgimist ravi osutamisel. „See võib olla vastuolus kehtiva õigusega, mis tagab inimesele enesemääramise ja õiguse loobuda ravist, kui ta on otsusevõimeline. Algselt oli elulõpu tahteavalduse rakendamine seotud tingimusega, et terviseseisund on arstide hinnangul pöördumatu. See võis aga piirata patsiendi õigust ise otsustada oma ravi üle tulevikus, kui ta on muutunud otsusevõimetuks raske haiguse, vigastuse või kõrge vanuse tõttu,“ selgitas Aaslav-Tepandi.
Täisealise ja otsusevõimelise inimese enesemääramine koos nõustamisega
Inimene peab olema patsiendi elulõpu avaldust tehes täisealine ja otsusevõimeline. Elukvaliteedi mõttes vastuvõetamatud olukorrad võivad hõlmata näiteks püsivat teadvusetut seisundit või vaimse ja füüsilise võimekuse pöördumatut ning süvenevat langust, mis võib kaasneda dementsuse või progresseeruvate neuroloogiliste haigustega.
Eelnõu järgi saab keelduda elu pikendavatest tervishoiuteenustest, nagu elustamine südame seiskumise korral, elutähtsate organite asendusravi (näiteks kunstlik ventilatsioon ja dialüüs) ning sondi kaudu toitmine, vereülekanded ja isegi valuravi opioididega. Samas on oluline, et palliatiivne ravi ja vaevusi leevendav tugi oleks tagatud.
Katri Aaslav-Tepandi selgitas, et arsti nõustamine on tahteavaldust tehes kohustuslik, et tagada teadlik ja kaalutletud otsus.
Koos sellega on plaanis arstkonnale koostada juhendmaterjal ja teha koolitusi, et tõsta nii arstkonna kui ka laiema avalikkuse teadlikkust elulõpu tahteavaldusest, selle koostamise ja muutmise võimalustest ning järgimise olulisust arstide poolt.
Oma tahet saab avaldada üldjuhul tervise infosüsteemis, see on igal hetkel tühistatav ja soovi korral muudetav.
Nõunik-peakaplan Aaslav-Tepandi täpsustas: „Kui inimene ei saa anda digitaalallkirja, siis võib ta koos arstiga täita tahteavalduse ning allkirjastada selle omakäeliselt. Seejärel skaneeritakse või pildistatakse allkirjastatud dokument ning laaditakse üles tervise infosüsteemi. Nii on elulõpu tahteavaldus kättesaadav kõikidele tervishoiuteenuse osutajatele.“
Usaldusisiku roll ja tunnistaja kaasamine
Soovi korral saab inimene määrata usaldusisiku. Usaldusisik seisab hea selle eest, et inimese tahe oleks austatud ja järgitud. Kui inimene ei saa tervisliku seisundi tõttu ise allkirja oma tahteavaldusele anda, tuleb appi tunnistaja. Tunnistaja kinnitab, et tahteavaldus väljendab isiku tegelikku soovi ja on tehtud vabatahtlikult. Tunnistaja peab olema vähemalt 18-aastane ja teadlik dokumendi sisust. Nii on tagatud, et dokument on kehtiv ja inimese tahe on selgelt väljendatud.
Uuendatud eelnõule oodatakse tagasisidet veebruaris, seejärel annab eelnõule hinnangu Vabariigi Valitsus. Pärast seda liigub eelnõu Riigikogu menetlusse.
Eelnõu plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2027. aastal. “See annab meile aega luua vajalikud IT-lahendused ja koolitada tervishoiutöötajaid,” tõdes Sotsiaalministeeriumi nõunik Katri Aaslav-Tepandi. “Oluline on, et nii meie ühiskond, meie inimesed kui ka arstid oleksid uue süsteemi rakendamiseks valmis.”
Patsiendi elulõpu tahteavalduse väljatöötamine algatati vastavalt Vabariigi Valitsuse tööplaanile, milles nähti ette luua lihtsam õiguslik võimalus patsienditestamendi koostamiseks. Elulõpu tahteavalduse eelnõu koostamisele on eelnevalt suure panuse andnud laiapõhjaline asjatundjate töörühm, mis oli ellu kutsutud 2020. aastal Eesti Arstide Liidu eetikakomitee ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse eestvedamisel.
Patsiendi elulõpu tahteavalduse näidis_tööversioon_L5.pdf
–
Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
30.01.2025
Päisefoto: Envato Elements. Pilt on illustratiivne.