Eesti Kindlustusseltside Liit tegi Sotsiaalministeeriumile teatavaks, et patsiendikindlustust jääb Eestis pakkuma PZU Kindlustus. Teised kindlustusseltsid loobusid osalemast emafirmade otsusel. Patsiendikindlustus käivitub endiselt kava kohaselt 1. novembril ja tervishoiuteenuse osutajatel tuleb sõlmida vastutuskindlustuse leping.
Kindlustusseltside liidu juhatuse esimees Mart Jesse sõnul pingutavad nad, et püsida plaanipärases ajaraamis ja et eraturule rajatud patsiendikindlustuse süsteem saaks käivituda ning lisas: „Ühele seltsile langeb kohe alguses suur halduskoormus, aga tunnustame PZU Kindlustuse pealehakkamist ja aitame neil muuta töö võimalikult sujuvaks. Kindlasti peavad ka tervishoiuasutused olema aktiivsed, et kindlustus hakkaks õigel ajal kehtima.“
Loodava kindlustussüsteemiga tekib patsiendil võimalus taotleda hüvitist tervisekahju eest otse kindlustusseltsilt, kui see juhtum on aset leidnud seaduse jõustumise järgselt diagnoosimise või ravi käigus ning kahju oleks olnud tõenäoliselt välditav. Kindlustussumma ehk maksimaalne hüvitatav kahjusumma on kahju kannatanud patsiendi kohta kuni 100 000 eurot, juhtumi kohta kuni 300 000 eurot ning kogu üheaastase kindlustusperioodi kohta kuni 3 miljonit eurot.
Tervishoiutöötajatele annab vastutuskindlustus meelerahu, et on kohtuväline süsteem raviprotsessis tekkinud välditava kahju hüvitamiseks.
PZU Kindlustuse vastutuskindlustuse valdkonnajuht Argo Argel toonitas, et ajakavas püsimiseks on oluline, et tervishoiuteenuse osutajad ei jätaks lepingu sõlmimist viimasele hetkele. „Mida varem meie poole pöördutakse, seda suurema tõenäosusega on tervishoiuteenuse osutajad õigeks ajaks kindlustuskaitsega kaetud,“ rõhutas Argel.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste märkis, et kindlustusega samaaegselt rakenduvad ka tervishoiutöötajaid kaitsvad sätted, kui juhtum on olnud tahtmatu ja on dokumenteeritud vastavalt reeglitele. „Rakenduvad ühtsed reeglid patsiendiohutusjuhtumite dokumenteerimisele ja käsitlusele raviasutustes ning andmete edastamisele kesksesse patsiendiohutuse andmekogusse samaaegselt tervisetöötajaid kaitsvate sätetega. See võimaldab raviasutustel ja tervishoiutöötajatel edaspidi patsiendiohutusjuhtumitesse senisest avatumalt suhtuda ning neist õppida,“ tõi Heli Paluste välja patsiendiohutuse süsteemi loomise eesmärgi.
Enne 1. novembrit aset leidnud eksimuse või ravivea tõttu tervisekahju kannatanud patsient saab soovi korral hüvitist nõuda otse tervishoiuteenuse osutajalt või kohtu kaudu. Võimalus on küsida eksperthinnangut veel tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonilt. Peale 1. novembrit asendab kvaliteedi ekspertkomisjoni lepituskomisjon, mis luuakse Terviseameti juurde. Sinna saab patsient pöörduda siis, kui ta pole kindlustusseltsi otsusega nõus.
–
Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
23.09.2024
Päisefoto: Envato Elements. Pilt on illustratiivne.