Eestis on ülekaal ja rasvumine kujunenud üheks suurimaks rahvatervise ja majanduse väljakutseks. 62% täiskasvanutest on ülekaalulised ning liigne kehakaal põhjustab igal aastal ligi 250 000 ravijuhtu ja kuni 3300 surma. Probleemi kogumaksumus Eesti ühiskonnale ulatub hinnanguliselt kuni 1,24 miljardi euroni aastas ehk üle 3% sisemajanduse koguproduktist.
18. veebruaril Riigikogus toimunud konverentsil „Ülekaalu mõjud inimesele ja ühiskonnale“ rõhutasid arstid, teadlased ja poliitikud, et rasvumine ei ole pelgalt individuaalne valik ega ainult meditsiiniline küsimus, vaid süsteemne probleem, mille juured ulatuvad elukeskkonda, haridusse, regionaalpoliitikasse ja majandusotsustesse. Ühiselt leiti, et teadlikkuse tõstmisest üksi enam ei piisa – vaja on riiklikku, valdkondadeülest ja selgelt juhitud lähenemist ja strateegiat.
Konverentsi modereeris sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo, kelle sõnul on ülekaal ja rasvumine kasvava mõjuga rahvatervise, majanduse ja ühiskonna probleem ning tuleb leida võimalused, kuidas ennetuse, ravi ja poliitikakujundamise kaudu olukorda parandada.
“Üle poole Eesti täiskasvanud elanikkonnast on ülekaalulised või rasvunud. Me teame, et lihtsalt teadlikkuse suurendamine on kaaluvähendamise meetmena ennast ammendumas. Ja seda probleemi süvendab oluliselt ülekaalu soodustav keskkond,” rääkis TÜK meestekliiniku üldarst-toitumisterapeut Kristel Ehala-Aleksejev. “Kui 30 aastat tagasi oli väga paljudes maailma piirkondades alakaal ja alatoitumus, siis kaasajal alakaalu probleemi maailmas enam peaaegu ei ole. Oletada, et see on üksikisiku probleem, oleks liiga lihtsustatud.”
Tartu Ülikooli rahvatervise kaasprofessor Taavi Tillmann pakkus välja konkreetsed sammud, kuidas riik saaks sekkuda: “Need on tõenduspõhised soovitused, asjad, mis tõesti töötavad: eeskätt toidu märgistus, see peab olema selgem ja lihtsam. Teiseks vähem rämpstoidu reklaami ja rämpstoit, sealhulgas suhkrujoogid, peavad olemad kallimad ja tervislik toit odavam – seda saaks saavutada käibemaksu langetusega.Eri meetmed kombineerituna võiksid kokkuvõttes langetada rasvumist väga suures ulatuases, epideemia ümber suunata. Ja selle vastutuse peamised kandjad on riigikogu liikmed ja võib-olla ka ministrid,” lisas Tillmann.
Paneeldiskussioonis otsiti vastust küsimusele, kas rasvumine on eeskätt tervishoiu-, majandus- või ühiskonnaprobleem ning milliseid süsteemseid muudatusi vajab Eesti olukorra parandamiseks.
Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Rainer Reile sõnul on oluline mõelda välja stsenaariumid, mis saab siis, kui midagi ei tehta: “Mida me praegu peaksime juba tegema: eri tulevike väljajoonistame, teha analüüse ja stsenaariume, mis saab, kui teeme täna nii. Võimalike tulemite taga on tegelikult rahvastiku muutus. Kas me suudame neid tulemeid ka välja kanda ja mis siis juhtub.”
Lääne-Tallinna Keskhaigla ülemarsti ja endokrinoloogi Vallo Volke sõnul on oluline tunnistada, et seni pole probleemiga suures plaanis midagi tehtud. “Me ei ole selles teemas üksi, aga edulugusid väga ka eeskujuks ei ole. Tulevikku vaadates on minu ettepanek, et pingutame oma laste nimel. Leiame vahendid, kuidas lastega tegeled aja need madalal rippuvad viljad, mis Taavi Tillmann tõi, tuleb ka ära teha.”
Vallo Volke sõnul on ka tõenäoliselt aeg küps kaaluravimite kompenseerimiseks teatud kitsale sihtrühmale (KMI > 35 või kaasuvad haigused), kuid see peaks baseeruma kalkulatsioonil.
Konverentsi korraldas Riigikogu sotsiaalkomisjon koostöös Eesti Kaaluravi Seltsi ja Ravimitootjate Liiduga ning selle videosalvestist saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
–
Ravimitootjate Liit
PRESSITEADE
19.02.2026
Päisefoto: Sotsiaalkomisjoni konverents ülekaalu mõjudest inimesele ja ühiskonnale (foto: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)