Sotsiaalministeerium plaanib ühendada andmekogud KIRST (raviarved) ja RETS (retseptikeskus) tervise infosüsteemiga TIS, mis võimaldab muuhulgas edaspidi automaatselt avastada vead ja võimalikud pettused. Eelduslikult annab see kokku kuni 50 miljoni euro eest tõhusamat ravi.

Seni on raviasutustelt Tervisekassale esitatavad raviarved, retseptid ja terviseandmed asunud eraldi, mis on teinud nende omavahelise võrdlemise ja analüüsimise aja- ja töömahukaks. Ühtne süsteem loob võimaluse automaatseks andmetöötluseks, mis vähendab asjaajamist,  inimlike eksimuste ja pettuste riski ning aitab luua ühtsemat pilti inimese tervisest.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on andmete parem liikumine võit nii patsiendile kui ka arstile. ” Kui ravidokumendid ja raviarved käivad koos, näeb arst kiiremini tervikpilti ning inimene saab tõhusamat ravi,” ütles Joller.

“Teine suur muutus on, et Tervisekassa saab olla päriselt „targem maksja“ ehk raviraha läheb sinna, kus sellest on ka tegelikult kasu. Kui seni on raviarveid kontrollitud pigem tehniliselt, siis edaspidi saab andmete ühendamisel automaatselt hinnata ka sisulist põhjendatust: kas inimesele määratud ravi oli vajalik, kas kallis uuring oli näidustatud. See aitab vähendada raiskamist ja toetab üleminekut tulemuspõhisele rahastamisele: maksame selle eest, et inimene saaks parema tervisetulemuse, mitte selle eest, et talle tehakse võimalikult palju protseduure,“ lisas Joller.

Vajadus muudatuse järele on selgelt näha statistikast. 2024. aastal kontrollis Tervisekassa ligi 130 000 raviarvet ja leidis, et umbes 5% neist olid vigased. Kuna raviarveid ja ravidokumente tuli kõrvutada käsitsi, suudeti põhjalikult kontrollida vaid 2000 arvet, mille tulemusel tehti tagasinõudeid enam kui 1,25 miljoni euro eest. Arvutused on näidanud, et kui raviarvete veamäär ongi läbivalt sama, siis oleks sellega võimalik teha 50 miljonit euro eest otstarbekamat ravi.

Sotsiaalministeeriumi innovatsiooni asekantsleri Nele Labi sõnul avavad kvaliteetsed ja hästi hallatud terviseandmed Eesti tervishoius uusi võimalusi ka tehisintellekti kasutamiseks.

„Tervishoid on üks andmerohkemaid valdkondi ning seetõttu on andmetöötluse automatiseerimisel ja tehisaru rakendamisel siin väga suur potentsiaal. Tehisintellekti kasutatakse juba täna näiteks andmeanalüüsis ja arstide otsustustugedes, kuid terviklikum andmepilt võimaldaks neid lahendusi arendada ja kasutada märksa laiemalt,“ ütles Labi.

Eraldi tähelepanu on eelnõus pööratud andmekaitsele. Terviseandmete ühtne käsitlus võimaldab rakendada nüüdisaegseid infoturbe standardeid keskselt. Ligipääs andmetele jääb  üksnes vajaduspõhiseks: arst näeb vaid oma patsiendi andmeid raviprotsessi käigus ning kõik päringud on logitud ja kontrollitavad. Andmete turvalise hoidmise ja töötlemise eest vastutavad Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa ning tehnilist keskkonda haldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Riskid on maandatud tehnoloogiliste turvameetmete ja range sisemise juurdepääsukontrolliga, mis välistab andmete väärkasutuse.

Sotsiaalministeerium saatis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu kooskõlastusringile ja sellele  oodatakse tagasisidet  28. jaanuariks.

Seaduse jõustumisel on ühise andmestiku loomise ühekordne infotehnoloogia investeering 800 000 eurot, millest osa kaetakse Euroopa Liidu rahastusest. Andmekogude ühendamine on kavandatud selle aasta 1. oktoobriks. Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

–

Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
09.01.2026

Päisefoto: Pilt on illustratiivne (allikas: Freepik)