Täna, 25. novembril tähistatakse ÜRO eestvedamisel kogu maailmas naistevastase vägivalla lõpetamise päeva, millega juhitakse tähelepanu naistevastasele vägivallale ja selle ennetamisele. Sel aastal on fookuses internetis toimuv ahistamine. Ülemaailmse kampaania sümboliks on oranž ja selle värviga valgustatakse täna õhtul ka ministeeriumide ühishoone Tallinnas. 

Üha rohkem naisi ja tüdrukuid kogeb vägivalda just internetis: näiteks ahistamist, jälitamist, ähvardamist, loata piltide või videote jagamist ning süvavõltsinguid. Digivägivald võib olla sama valus ja ohtlik nagu füüsiline vägivald, sest see rikub inimese turvatunnet ja levib väga kiiresti. Digikeskkonna turvalisuse nimel saavad midagi ära teha nii riigid, tehnoloogiafirmad kui ka igaüks meist.

Sotsiaalminister Karmen Joller ütles, et kõige rohkem kannatavad naised kahjuks lähisuhetes.

„Iga päev sureb maailmas 137 naist oma lähedase vägivalla tõttu. Vägivalla ohvriks võivad sattuda ka mehed ja poisid, kuid enamik kannatanutest on naised. Eelmisel aastal registreeriti Eestis 3373 perevägivalla kuritegu. Iga selline juhtum tähendab päris inimest, kellel on olnud hirm, valu ja tihti ka vajadus kodust põgeneda. Igaüks meist saab midagi teha selleks, et vägivalda ennetada, märgata ja aidata ohvril abi leida,” ütles Joller.

Naistevastane vägivald on selline vägivald, mille tulemusena tekitatakse naisele füüsilisi, seksuaalseid, psühholoogilisi või majanduslikke kahjusid või kannatusi. See tähendab ka selliste tegudega ähvardamist, sundi või omavolilist vabadusest ilmajätmist.

Eestis on vägivallaohvritel mitu võimalust abi saada. Ohvriabi kriisitelefon 116 006 on avatud ööpäevaringselt ja pakub kõikidele ohvritele emotsionaalset tuge kui nõu, kuidas edasi toimida. Abi saab ka veebivestluses palunabi.ee kaudu. Vägivalla all kannatavad lapsed saavad pöörduda lasteabi telefonile 116 111.

Kõikides maakondades töötavad naiste tugikeskused, mis pakuvad nii turvalist majutust kui psühholoogilist ja juriidilist nõustamist. Teenus on kättesaadav 24/7 ja kõikides maakondades. Igal tugikeskusel on oma telefoninumber, lisaks on lühinumber 1492 ohvrite ja nende pereliikmete nõustamiseks.

Viies piirkonnas (Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Kuressaares) on haiglate juures avatud seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, kust saab ööpäevaringselt meditsiinilist abi. Lisaks tegeletakse ka tõendmaterjali kogumisega, juhuks kui inimene soovib hiljem politseisse pöörduda.

Samuti pakutakse vaimse tervise tuge, abi inimkaubanduse ohvritele ning vägivallast loobumise teenust neile, kes soovivad oma käitumist muuta. Igas maakonnas on olemas ohvriabitöötajad, kes nõustavad nii telefoni teel kui võtavad soovijaid vastu silmast-silma kohtumistel. Nende kontaktid on kättesaadavad veebilehel palunabi.ee.

Hiljuti käis Eestil visiidil Istanbuli konventsiooni järelevalvekomitee GREVIO, kes analüüsis Eesti vägivallaennetuse ja ohvriabi olukorda. Kaks nädalat tagasi külastas Eestit Victim Support Europe delegatsioon, tuldi õppima Eesti ohvriabi kogemusest. Eksperdid leidsid, et Eestis on ohvriabi võrreldes paljude Euroopa Liidu riikidega väga kõrgelt arenenud, sest riik on ohvriabi korralduse ja rahastamise enda kanda võtnud, samuti pakutakse ja arendatakse laia valikuid teenuseid.

Naiste tugikeskused, kes on pühendunud naistevastase vägivalla ohvrite abistamisele, toetasid eelmisel aastal 1894 naist, neist 130 vajas turvalist majutust. Kriisitelefonidele tehti aasta jooksul üle 15 600 pöördumise ning seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördus 241 ohvrit.

25. novembrit hakkasid vägivalla vastu sõna võtvad aktivistid tähistama juba 1981. aastal. 2000. aastal kuulutas ÜRO selle kuupäeva ametlikult rahvusvaheliseks naistevastase vägivalla lõpetamise päevaks.

–

Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
25.11.2025

Päisefoto: Sotsiaalminister Karmen Joller (foto: Sotsiaalministeerium)