Koolide tervishoiutöötajad uuendavad riikliku immuniseerimiskava järgi 13-aastastel õppuritel õppeaasta jooksul kaitset leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. 15-16-aastastele noorukitel on võimalus uuendada kaitset difteeria-teetanuse ja läkaköha vastu. Lisaks võimaldatakse 12-18-aastastele koolinoortele kaitset inimese papilloomiviiruse ehk HPV vastu. Vaktsineerimine on ainus ennetusviis, mis kaitseb meid rasketesse nakkushaigustesse haigestumise vastu.

Terviseameti esialgsetel andmetel on 2024. aasta seisuga 72,4% 14-aastastest noortest saanud korduvkaitse leetrite, mumpsi ja punetiste vastu. Kõrgeim on hõlmatus Hiiu ja Võru maakondades, madalaim Valga, Põlva ja Lääne maakondades.
Difteeria-teetanuse ja läkaköha korduvkaitse on saanud 76,8% 16-aastastest noortest. Kõrgeim on hõlmatus Harju, Hiiu ja Ida-Viru maakondades, madalaim Lääne, Põlva ja Võru maakondades.
Inimese papilloomiviiruse (HPV) vastu on saanud kaitse 12-18-aastastest poistest ja tüdrukutest 21%. Kõrgeim on hõlmatus Saare, Pärnu ja Harju maakondades, madalaim Hiiu, Järva ja Lääne maakondades.

Vaktsineerimisega ennetatavad haigused ei ole maailmast kadunud

“Viimaste aastate juhtumid nii naaberriikides kui ka Eestis on näidanud, et leetrite viirus võib kiiresti levida ja põhjustada tõsiseid tagajärgi, eriti kui vaktsineerimisega on viivitatud,“ rõhutab Gustav Adolfi Gümnaasiumi kooliõde Getter Nuut. Leetrid on ülimalt nakkav viirushaigus, mis levib piisknakkusena otsekontakti või õhu kaudu. „Koolieas tehtavad korduvvaktsineerimised on oluline osa tervise kaitsmisest ning aitavad ennetada ohtlikke haiguspuhanguid,“ lisab Nuut.

Nakkushaigused on levinud meie seas aegade algusest alates. Meditsiini arenedes on loodud ka võimalusi elanikkonna kaitseks. “Näiteks HPV nakkus ei ole mingi nüüdisaegne moodne nakkushaigus, vaid on levinud enne meie aja arvamist ning teeb seda ka peale meid”, sõnab Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkogünekoloog dr Aleksandra Šavrova. “Suvevaheajal ja koolivaheaegadel üldiselt planeerivad pered ka lähemaid või kaugemaid väljasõite. Nakkushaigused ei ole meie seast kadunud ja võivad oodata meid ühe lennu- või autoreisi kaugusel. Kui muude nakkuste puhul tekivad sümptomid kiirelt ja on silmaga nähtavad, siis HPV puhul me seda öelda ei saa – need võivad tekkida alles aastate möödudes.”, selgitab dr Šavrova. HPV nakkus on Eestis väga laialt levinud, neli inimest viiest nakatub elu jooksul HPV-sse. Nakkus levib inimeselt inimesele nahk-naha kontaktis või limaskestade kokkupuutel, näiteks läbi suudluse. “Kuna HPV on nakkushaigus, mis võib põhjustada vähieelsete seisundite tekke keha eri piirkondades, on sellevastane vaktsineerimine väga oluline”, lisab dr Šavrova. Õigeaegne vaktsineerimine hoiab ära näiteks kuni 90% HPV põhjustatud emakakaelavähkidest ja annab haiguse vastu pikaajalise kaitse.

Lapsevanema nõusolek on oluline

Kõik riiklikku immuniseerimiskavasse kuuluvad vaktsiinid tehakse lastele, noortele ja täiskasvanutele Tervisekassa rahastusel ning on inimesele tasuta. Laste vaktsineerimisele eelneb alati vanema nõusoleku küsimine. “Eestis ei ole vaktsineerimine kohustuslik. See on võimalus kaitsta end ja oma lapsi rasketesse nakkusgaigustesse haigestumise ja raskete tüsistuste tekkimise eest Tervisekassa rahastusel”, selgitab Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe. Nõusolekuvormis selgitatakse vaktsineerimise ajakava, tutvustatakse nakkushaigust, mille vastu kaitsesüst tehakse ning küsitakse lapsevanema nõusolekut selle tegemiseks.

Difteeria ja teetanuse vastast kaitset tuleb uuendada iga 10 aasta järel, mistõttu tuleb vaktsineerimisega kindlasti jätkata pärast kooli oma perearsti juures. “See on ainus vaktsiin, mis on Tervisekassa poolt rahastatud ja tagatud kõigile täiskasvanutele”, lisab Jäe.

Keerulised tähised lapsevanematele edastatavatel nõusolekuvormidel

Riikliku immuniseerimiskava järgselt tehakse koolides vaktsiinikaitse järgmiste haiguste vastu: 12-18-aastastele HPV, 13-aastasele leetrite, mumpsi ja punetiste, 15-16-aastastele difteeria-teetanuse ja läkaköha vastu. “Nõusolekuvormidel märgitud keerulised tähised tähendavad konkreetse nakkushaiguse vastase vaktsiini nimetust”, selgitab Nuut. “Leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini tähiseks on MMR ning difteeria-teetanuse ja läkaköha vastase vaktsiini tähiseks on dTaP. Inimese papilloomiviiruse vaktsiini tähiseks on HPV.”

Lisainfot nakkushaiguste ja vaktsineerimiste kohta leiab vaktsineerimise veebikeskkonnas www.vaktsineeri.ee

–

Tervisekassa
PRESSITEADE
25.03.2025

Päisefoto: Envato Elements. Pilt on illustratiivne.