Möödunud aastal hüvitas Tervisekassa retseptiravimeid 242 miljoni euro eest kokku 906 tuhandele inimesele. Kantar EMORi rahulolu-uuringu kohaselt on viimase 12 kuu jooksul retseptiravimeid ostnud 82% Eesti elanikest. Keskmisest sagedamini on ravimeid ostnud naised, 65-aastased ja vanemad elanikud ning need, kelle leibkonnas on pidevat hooldust vajavaid inimesi.

„Võrreldes möödunud aastaga on jäänud samaks nende inimeste hulk, kes on apteegist ravimeid ostnud. Küll aga on vähenenud nende inimeste osakaal, kellele on apteegist retseptiravimit ostes pakutud soodsama hinnaga Geneeriline ravim ravimit,“ ütles Tervisekassa ravimite osateenuse juht Keili Kõlves-Toompuu viidates uuringutulemustele.

Viimasel korral apteegist retseptiravimit ostes pakkus apteeker geneerilist ravimit 57%-le ostjatest, sealhulgas 14%-le küll pakuti alternatiivset varianti, kuid inimene loobus sellest võimalusest. Vaid 4% klientidest küsis ise soodsamat ravimit ning 34% väidab, et apteeker ei pakkunud teisi valikuid. „Põhjuseid loobumiseks võib olla erinevaid, kuid peamiselt tuuakse välja seda, et originaalravim mõjub paremini kui sama toimeainega geneeriline ravim. Mõistagi on ka inimesed oma seniste ravimitega harjunud ning ka see asjaolu mängib rolli apteegis otsuse tegemisel,“ täpsustas Keili Kõlves-Toompuu.

Kuigi soodsaima ravimi pakkumine on võrreldes eelmise aastaga veidi vähenenud, on see aastate lõikes jäänud siiski enamjaolt samale tasemele. Mõningad erinevused ilmnesid rahvastikugruppide vahel – eakamatele (65+) ja eestlastele pakutakse geneerilisi ravimeid sagedamini, samas kui noored (18-30) ja muust rahvusest elanikud märgivad tihedamini, et neile soodsamat varianti apteegis ei pakutud.

Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane selgitas, et kroonilise haiguse puhul on väga oluline võtta ravimeid vastavalt raviskeemile, see tähendab õiges annuses ja regulaarselt. „Seetõttu soovivad inimesed jätkata ravimiga, mida nad on juba kasutanud. Sageli on selleks tegelikult teine geneeriline ravim, mille hind erineb kõige soodsamast vaid mõne sendi võrra.“

Rootslane lisas, et apteekrid pakuvad inimesele reeglina kõige soodsamat retseptiravimit, kuid alati ei pruugi olla valikut. „Apteegis võibki olla pakkuda vaid üks arsti poolt välja kirjutatud toimeainet sobivas annuses ja ravimvormis sisaldav ravim. Seda eriti uuemate ravimite puhul, kus geneerilisi  ravimeid veel turul ei ole. Kindlasti mõjutavad olukorda ka tarneraskused ja teatud juhtudel võib arst välja kirjutada ka konkreetse ravimipreparaadi lähtuvalt patsiendi eripärast“ selgitas Rootslane.

Küsitlusest selgub ka asjaolu, et 27% neist, kellele on retseptiravimeid viimase aasta jooksul välja kirjutatud, on mingil põhjusel jätnud neile väljakirjutatud ravimid välja ostmata. Kõige sagedamini toodi siinkohal põhjuseks, et ravimit ei peetud haiguse möödumise tõttu enam vajalikuks (10%) või unustati see osta (8%). Ravimite väljaostmata jätmine on sagedasem 50-64-aastaste meeste, 18-49-aastaste naiste ning madalama sissetulekuga elanike seas. Viimast märkis põhjuseks 6% inimestest, kellele on viimase 12 kuu jooksul mõnda retseptiravimit välja kirjutatud.

Rootslane sõnul oli välja ostmata jätmise põhjusena välja toodud ka seda, et inimene ei pidanud ravimi kasutamist vajalikuks, kuna talle on välja kirjutatud liiga palju ravimeid või siis ta on väljakirjutatud ravimit varem kasutanud, kuid see ei sobi talle. Selline tulemus viitab selgelt vajadusele, et inimeste raviskeeme peaks hindama. „Oleme apteekritena sellise teenuse vajalikkusest juba aastaid rääkinud. Meil on inimesi, kes kasutavad enam kui viit, kümmet või viiteist ravimit korraga ning vajalik oleks hinnata, kas need kõik on ikka alati vajalikud ja millised on nende ravimite koos- ja kõrvaltoimed. Loodame, et koostöös Tervisekassaga jõuame peagi sellise olulise teenuse käivitamiseni.“

–

Tervisekassa
PRESSITEADE
07.03.2025

Päisefoto: Envato Elements. Pilt on illustratiivne.