Tervisekassa viis 2024. aastal läbi kiirabikaartide analüüsi, et saada ülevaade praeguse kiirabivõrgustiku toimivusest ning tuvastada piirkondlikud erinevused väljakutsete olemustes (profiilides) ja kohalejõudmise aegades. Uuringu eesmärk on aidata kavandada vajaduspõhiseid muudatusi, sealhulgas kiirabibaaside ja -brigaadide paiknemist ning ressursside efektiivsemat jaotust.
„Üldises pildis pakub analüüs meile olulisi teadmisi edasiste otsuste tegemiseks. Näiteks, kas ja kuhu rajada uusi tugipunkte või kiirabibaase, kas ja millised piirkonnad vajaksid kiiremat reageerimist ning kuidas muuta kiirabiteenuseid efektiivsemaks vastavalt terviseprobleemide ja väljakutsete tõsidusele,“ rääkis Tervisekassa kiirabi teenusejuht Kristiina Vaas.
Analüüs hõlmas kokku 268 397 väljakutset, millest suurema enamuse moodustasid C-prioriteediga juhtumid (55%). Vahepeale jäid B-prioriteediga väljakutsed, mida oli kokku 60418 (22,5%) ning A-prioriteediga väljakutseid 19410 (7,2%). Analüüsi tegemise perioodil oli kõrgeima prioriteediga ehk delta (D-prioriteediga) väljakutseid uuringusse kaasatud kiirabikaartide seas 39 125 (14,6%). Uuringus leiti, et keskmine kiirabi kohalejõudmise aeg oli C-prioriteediga kutsetel 13,2 minutit ja D-kutse puhul 10,3 minutit.
„C-prioriteediga juhtumite puhul tuleb kiirabil silmitsi seista olukorraga, kus inimese elu ei ole otseselt ohus, kuid abivajadus on erakorraline ja abivajaja seisund võib olla potentsiaalselt eluohtlik. Kõige kriitilisemad on delta-prioriteedi väljakutsed, mil abivajaja seisund on eluohtlik. Kuigi nende juhtumite osakaal ei olnud Tervisekassa analüüsis domineeriv, vajas kokkuvõttes hospitaliseerimist siiski 42% juhtumitest,“ lisas Vaas.
Sarnane analüüs on läbi viidud ka 2019. aastal, mil leiti, et C-prioriteediga väljakutsetest sai toona 10 minuti jooksul abi 50% inimestest. 2023. aastal aga 64% samas D-prioriteediga väljakutsetest olid vastavad arvud 69% (2019) ja 65% (2023).
„Saame ühiskonnana olla uhked, et meil on ilmselt üks parimaid kiirabisüsteeme – see on jätkuvalt hea kättesaadavusega ning Eesti kiirabid reageerivad kiiresti. Meil on kõrge kvalifikatsiooniga personal ja tipptasemel varustusega kaasaegsed töövahendid, mis tagab tänapäevase ja tõenduspõhise arstiabi abivajajale. Samuti on loomisel kiirabi arengukava aastani 2035, millesse antud analüüs ka panustas. Juba tänased teadmised lubavad olla optimistlikud, et kvaliteetne kiirabisüsteem jätkub ka tulevikus,“ rääkis Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimees Taavet Reimers.
Kiirabikaartide analüüs on leitav Tervisekassa kodulehel.
–
Tervisekassa
PRESSITEADE
04.12.2024
Päisefoto: Envato Elements. Pilt on illustratiivne.