Eestis on suitsiidide arv langemas, kuid jääb Euroopa keskmisest kõrgemaks

Viimastel aastakümnetel on Eestis olnud suitsiidikordaja langustrendis, kuid on siiski Euroopa keskmisest märgatavalt kõrgem. Eesti on viimase seisuga Euroopas suitsiidide poolest kuuendal kohal.

Kui 2000. aastal oli 100 000 elaniku kohta Eestis 28 suitsiidi, siis 2023. aastaks oli see näitaja langenud 14-ni ehk poole vähem. Teisisõnu, kui 2000. aastal registreeriti Eestis kokku 376 suitsiidi, siis 2023. aastal oli neid 192. Suitsiidide esinemissagedus on endiselt kõrgem meeste seas.  Nii 2000. kui ka 2023. aastal oli meeste standarditud suitsiidikordaja ligi neli korda ja suitsiidide koguarv ligi kolm korda suurem kui naistel.

Sotsiaalministeeriumi suitsiidiennetuse tegevuskava projektijuht dr. Zrinka Laido lisas, et kuigi suitsiidide arv Eestis on vähenenud, on see endiselt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest. „Igal aastal sureb Eestis suitsiidi tõttu ligikaudu 200 inimest,“ selgitas ta ja lisas, et kuigi edasiminek on märgatav, on meil veel pikk tee minna, et jõuda samale tasemele kui teised Euroopa riigid. „Meil on veel palju vaja ära teha nii ennetustöös kui ka vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamisel,“ sõnas ta.

Enim suitsiide oli 2023. aastal 40–59-aastaste hulgas (56 juhtu), järgnesid 60–79-aastased (48 juhtu), 20–39-aastased (47 juhtu), üle 80-aastased (31 juhtu) ja 10–19-aastased (10 juhtu). Standarditud suitsiidikordaja oli kõrgeim üle 80-aastastel (39 suitsiidi 100 000 elaniku kohta), järgnesid 60–79-aastased (17), 40–59-aastased (15), 20–39-aastased (13) ja 10–19-aastased (7). Siinkohal tuleb arvestada, et üle 80-aastaste hulgas on inimeste arv märgatavalt väiksem ja surmade üldarv suurem kui teistes vaadeldud vanuserühmades.

2023. aastal moodustasid suitsiidid kõikidest surmapõhjustest 1,2%. Kõrgeim oli suitsiidide osakaal vanuserühmas 10–19 (26,3%), järgnesid 20–39 (14,8%), 40–59 (3,6%), 60–79 (0,8%) ja 80+ (0,6%). Kuigi suitsiidide osakaal on jätkuvalt kõrgeim 10–19-aastaste seas, tuleb arvestada, et selles vanuserühmas esineb muudel põhjustel, näiteks haigustest tingitud surmajuhte, oluliselt vähem.

Omandatud haridustaseme järgi oli suitsiidikordaja perioodil 2012–2023 järjepidevalt suurim põhihariduse või sellest madalama haridustasemega inimeste seas. 2023. aastal oli suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta põhihariduse või sellest madalama haridustasemega inimestel 29, keskhariduse või keskhariduse baasil kutseharidusega inimestel 15 ja kõrghariduse või keskhariduse baasil keskeriharidusega inimestel üheksa. Hariduse ja suitsiidi vaheline seos on tõenäoliselt mõjutatud mitmest sotsiaalmajanduslikust tegurist, mis mõjutavad eluga rahulolu. Näiteks on kõrgema haridusega inimestel kergem tööd leida, nad on majanduslikult pigem paremini kindlustatud ning nende sotsiaalne suhtlus mitmekesisem, mis omakorda soodustab kõrgemat eluga rahulolu.

Rohkem infot suitsiidide trendide kohta leiab “Suitsiidide statistika: epidemioloogiline ülevaade Eestis 2000–2023”, millega saab tutvuda TAI  kodulehel.

Suitsiidikäitumise põhjalik statistika, mis annab teavet hetkeolukorra, haavatavate rühmade ja võimalike riskitegurite kohta, on vajalik selleks, et tuvastada sihtrühmad, kellele tõenduspõhiseid sekkumisi suunata. See aitab tagada, et abi jõuab nendeni, kes seda kõige rohkem vajavad.

Dr. Zrinka Laido sõnul on suitsiidide ennetamisel üks võtmekohti kogukonna ja lähedaste tugi. „Sotsiaalne toetus on üks tugevamaid suitsiidide ennetamise vahendeid. Tugevad kogukondlikud sidemed aitavad vähendada üksildust ja tõrjutust,“ selgitas ta ja lisas, et enesetappude ennetamisel on kõige olulisem avatud suhtlemine.

Kui kahtlustad, et inimene, kellega suhtled, võib kaaluda enesetappu, ära karda sellest rääkida. See võib avada ukse abi saamiseks ja aidata päästa kellegi elu.

Kust saada abi?

• Abi saamiseks saab vaimse tervise murega pöörduda perearsti poole.
• Nõu saab küsida üleriigilisel tasuta perearsti nõuandetelefonil 1220.
• Veebinõustamist pakuvad keskkonnad peaasi.ee ja lahendus.net.

Abitelefonid

• 116 111 – Lasteabi infoliin lastele, noortele ja täiskasvanutele (24 h), eesti, vene ja inglise keeles
• 116 006 – Ohvriabi kriisitelefon (24 h), eesti, vene ja inglise keeles
• 116 123 – Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (iga päeva vahemikus 10-24), eesti, vene ja inglise keeles
• 655 8088 – Eluliin, emotsionaalse toe telefon, eesti keeles, iga päev 19-07
• 655 5688 – Eluliin, emotsionaalse toe telefon, vene keeles, iga päev 19–07

Kui sinu või kellegi teise elu on ohus, siis helista hädaabi numbril

• Kiirabi: 112 (24 h)

 Erakorraline psühhiaatria vastuvõtt

• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6 172 650 (24 h) Paldiski mnt 52
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h) Raja 31
• Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h) Ristiku 1
• Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h) Jämejala, Pargi tee 6
• Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h) Haigla 1
• Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h) Ahtme mnt 95

–

Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
15.10.2024

Päisefoto: Envato Elements. Pilt on illustratiivne.