Sotsiaalministeerium valmistab ette immuniseerimiskava muudatust, millega tagatakse septembrist tasuta COVID-19 vaktsineerimine üle 60-aastastele, lapseootel naistele, kindlatele sotsiaalhoolekande teenuste saajatele, riskihaigustega lastele ja täiskasvanutele. Lisaks võimaldab riik COVID-19 vastu vaktsineerimist ka tervishoiuasutustes ja hooldekodudes töötavale personalile.
Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige dr. Kai Zilmer selgitas, et praeguses epidemioloogilises olukorras on vaktsineerimine vajalik riskirühma inimestele, kellel püsib suur oht haiglaravi vajaduseks ja tüsistuste tekkeks. „COVID-19 vastase vaktsineerimise peamine eesmärk on raskete haigusjuhtude ennetamine. Vaadates eelmise hooaja andmeid, siis COVID-19 haigust võivad raskelt põdeda eelkõige revaktsineerimata eakad,“ selgitas ta.
Seda kinnitavad ka Terviseameti andmed. Terviseameti nakkushaiguste ja epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber sõnas, et raskel haigestumisel on suurim riskifaktor vanus. „COVID-19 haigusega hospitaliseeritutest moodustavad pea 80% üle 60-aastased inimesed, kellest 95% on olnud vaktsineerimata,“ lisas ta. Sõber toonitas, et COVID-19 on riskirühmadele endiselt raske haigus, sest neil püsib risk tõsiste tüsistuste tekkeks. Eelmisel viirushooajal nakatus koroonaviirusega ligi 67 000 inimest, kellest 6% vajas haiglaravi.
Nii Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus kui ka Maailma Terviseorganisatsioon soovitavad vaktsineerimisel keskenduda riskirühmadele ja töötajatele, kes puutuvad kokku nõrgenenud immuunsusega inimestega.
Sõber sõnas, et osa elanikkonnast on saavutanud COVID-19 vastu vajaliku kaitse. „Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringu andmetel omas 93% Eesti täiskasvanud elanikkonnast SARS-CoV-2 vastaseid antikehi,“ selgitas ta ja lisas, et praegu ringlevad tüved ei põhjusta üldjuhul tervetel inimestel haiglaravi vajavat haiguskulgu, mistõttu pole elanikkonna laialdane vaktsineerimine praeguses epidemioloogilises olukorras vajalik.
COVID-19 vaktsineerimise soovitusi annab Eestis riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon, kes lähtub Eesti epidemioloogilisest olukorrast ja tugineb rahvusvahelisele tõendusmaterjalile. Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juht Heli Laarmann toonitab, et komisjon jälgib olukorda ja uuendab soovitusi samm haaval. „Endiselt tuleb valmis olla selleks, et võib hakata levima mõni ohtlikum viirustüvi, mis vajab plaanide muutmist,“ sõnas ta ja lisas, et kui olukord nõuab taas kogu elanikkonna revaktsineerimist, leitakse selleks ka võimalusi.
–
Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
20.07.2024
Päisefoto: Envato Elements. Pilt on illustratiivne.