Vabariigi Valitsuse eraldisega riigikaitsesse ja elanikkonnakaitse investeeringuteks arendab sotsiaalministeeriumi haldusala järgmisel neljal aastal oma kriisivalmidust 18 miljoni lisaeuroga. Kokku investeeritakse otsusega elanikkonna kaitsesse 80 miljonit eurot.
Sotsiaalministeeriumi kriisivalmiduse juht Häli Tarumi sõnul on võimalike kriiside lahendamiseks on päästeametile ning politsei- ja piirivalveametile kõrvale vaja ka kriisikindlat tervise- ja sotsiaalsüsteemi. „Viimastel aastatel realiseerusid mitmed riskid, mis on osaliselt tingitud sotsiaalministeeriumi haldusala kriisivõimekuse alarahastusest. Investeeringute kava võimaldab jätkata nende aastatega loodud kriisivalmiduse arendamisega. Ühtlasi näeme, et peame üha enam keskenduma tsiviil- ja militaarmeditsiini koostööle ning täiendama tervishoiu varusid,“ ütles Tarum.
Investeeringutega säilitatakse võime kriisidele reageerida ning edendatakse vältimatu meditsiiniabi, katastroofimeditsiini ja esmaabi pakkumist kriisides. Samuti toetatakse vältimatu sotsiaalabi ning vaimse tervise ja psühhosotsiaalse abi pakkumist kriisis.
Terviseamet on ainus tervisevaldkonna hädaolukorda juhtiv valitsusasutus ja elutähtsaid teenuseid korraldav asutus. Terviseamet on neli aastat järjest saanud kriisistruktuuri üleval hoidmiseks ühekordselt lisaraha. „Kriisistruktuuri üleval hoidmiseks oleks vaja eelkõige kindlust, et tervisealane hädaolukordadega toimetulek ei sõltuks iga-aastastest riigieelarve kõnelustest. Elanikkonnakaitseks planeeritud raha lahendab jätkusuutlikkuse mure järgmiseks neljaks aastaks, aga pikaajaline kindlustunne on täna veel puudu,“ ütles Tarum.
Elanikkonnakaitse eelarvega kavatseb terviseamet valmistuda tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks, mis hõlmab endas 24/7 kriisijuhtimise reageerimise võimekust. Ühtlasi on kavas luua kaasaegne nakkushaiguste seiresüsteem, kuhu kuulub 24/7 epideemiatõrje reageerimise võimekus koos laboratoorse kiirreageerimisega. Lisaks kavatseb terviseamet arendada andmeanalüüsi võimekust, et seirata ohtusid ja prognoosida sündmuste edasi arenemist nii rahu kui ka kriisi ajal. Kavas on arendada ka 24/7 mürgistusteabealase nõustamise teenust.
Sotsiaalkindlustusameti kriisivalmiduse tõstmise ja toimepidevuse tagamiseks kasutab amet elanikkonnakaitse raha kriisivalmiduseks, toimepidevuseks, ohvriabiks ja ennetustegevusteks. „Sarnaselt terviseametiga, ei ole sotsiaalkindlustusameti eelarves kriisivalmiduse tagamiseks püsirahastust, kuna eelnev rahastus oli ühekordne lisaraha Ukraina põgenike toetamiseks,“ lisas Tarum.
Sotsiaalkindlustusamet jätkab psühhosotsiaalse toe pakkumisega nii suuremahulistes kriisides (näiteks suurõnnetused, sõda) kui ka väiksemat kogukonda tõsiselt traumeerivates olukordades (näiteks õnnetusjuhtumid, vägivald, suitsiidid). Selleks et meist igaüks võiks olla valmis teisi kriisiolukorras märkama ja toetama, arendab ohvriabi psühholoogilise esmaabi oskuseid Eesti elanike ja esmareageerijate seas.
„Investeeringud elanikkonna kaitsesse peaksid leidma endale püsiva koha riigieelarves. Terviseametil ja sotsiaalkindlustusametil on vaja senisest enam planeerida, harjutada ning valmis olla järgmisteks võimalikeks kriisideks. Päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti operatiivtöötajate kõrval on meil vaja operatiivseid sotsiaaltöötajaid ja nõustajaid,” lausus Tarum.
Aasta alguses kinnitati laia riigikaitse investeeringute kava, millega eraldati siseministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi haldusala asutusele riigikaitse võimekuse tõstmiseks, sh elanikkonnakaitse tegevusteks, kokku täiendavad 32 miljonit eurot järgnevaks neljaks aastaks.
Selle aja jooksul tuleb muu hulgas kasvatada päästetööde ja evakuatsiooni võimekust, tegeleda varjumiskohtade ja ohuteavituslahenduste väljaarendamisega. Samuti kriisimeditsiini võimekuste tõstmisega, kriisihaldamise ja juhtimise oskuste parandamisega kohaliku omavalitsuse tasandil ehk kogukonnas, varude kasvatamisega ning elanike teadlikkuse tõstmisega.
–
Sotsiaalministeerium
PRESSITEADE
22.02.2024
Päisefoto: Sotsiaalministeerium