Uut riigieelarvet ette valmistades vaadatakse üle ka võimalused tõsta hambaravihüvitist. Terviseminister Riina Sikkut (SDE) peab hüvitise määra tõstmist oluliseks.
Sotsiaalministeeriumis on valmis saanud ettepanekud hambaravihüvitiste suurendamiseks. Terviseminister Sikkuti sõnul on senised hüvitised ajale jalgu jäänud. Kui varem võimaldas hüvitis hambaarsti juures käia paar-kolm korda, siis praegu jätkub sellest ainult üheks visiidiks. Hambaravihüvitiste tõstmine on kirjas ka koalitsioonileppes. Kõik sõltub siiski eelarvekõnelustest, sest riigi rahakoti seis eeldab praegu pigem kokkuhoidu kui kulude suurendamist.
“Kõigepealt paneme rahalise raami paika ja siis hakkame hüvitise disaini üle arutama. Ühelt poolt on hambaraviteenus tõesti kallis ja raskesti kättesaadav, nii et arvestades tehtud soovitusi võiks hüvitist paremini sihtida nendele rühmadele, kellel on madalam sissetulek ja samas võib olla suur ravivajadus. Teisalt aga tuleks lihtsalt hinnatõusu arvestades hüvitise määra tõsta, et inimene saaks hüvitisega vähemalt samas mahus teenust kui varem,” rääkis Sikkut.
Kui palju saab hambaravihüvitist tõsta, see peaks Sikkuti hinnangul selguma umbes kuu aja jooksul.
“Viimati, kui hambaravihüvitis tõusis, tõusis ta kümneeurose sammuga ehk 30 euro pealt 40 euro peale. Arvestades hinnatõusu, võiks tegelikult sihtida suuremat sammu, aga tõesti on praegu keeruline lõplikke numbreid välja öelda,” ütles Sikkut
Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole enam probleemiks see, et hambaarstid ei ole huvitatud ettekirjutatud hinnaga teenuse osutamisest ja hambaravihüvitist saab kasutada ainult väheste arstide juures.
“Praeguseks on veidi üle 80 protsendi hambaravi kliinikutest lepingud sõlminud ja üle-Eestiliselt on võimalik hüvitist kasutada, et oma hammaste tervist parandada,” sõnas Sikkut.
Terviseminister sooviks, et hüvitiste abil saaks inimesi suunata mõtlema eelkõige ennetuse peale, aga ta möönab, et sellega saab tegelema hakata edaspidi.
“See murekoht on küll, et inimesed jõuavad arstile siis, kui hambad juba vajavad ravi. Meil oleks vaja olemuslikku muutust, et rohkem tegeldakse profülaktika ehk hambahaiguste ennetusega. Aga see on selline tulevikku suunatud arutlus, kuidas selle saavutamiseks hüvitise skeemi muuta. Need on tavaliselt ikkagi väga kulukad sekkumised ja selles asjas meil praegu küll ka valitsuses kokkulepet ei ole,” tõdes ta.
Nii et esialgu on plaan lihtsalt hüvitisi võimalusel tõsta ja suuremat sisulist ümberkorraldust kavas ei ole. Üks muudatus on siiski ette nähtud: lubada hambaravihüvitise ja proteesihüvitise niiöelda ristkasutust.
“Et inimene, kes näiteks ei saa hambaravihüvitist kasutada, saaks oma kolme aasta hüvitise ja proteesihüvitise siduda ning katta selle võrra suurema osa proteesidega seotud kuludest,” selgitas Sikkut.
