Regionaalhaiglas teostati Eesti esimene kopsuarteri balloonangioplastika, mis pakub tõhusat ravi kroonilise trombemboolilise pulmonaalhüpertensiooniga patsientidele.
Kardioloogiakeskuse juhataja dr Julia Reinmetsa sõnul varem Eestis sellise ravimeetodi võimalust ei olnud. „Mul on hea meel, et saame Regionaalhaigla kardioloogiakeskuses alates selle aasta juulist pakkuda uut ravimeetodit, milleks Eestis seni võimalust ei olnud, kopsuarteri balloonangioplastika võimaldab tõhusat ravi kroonilise trombemoolilise pulmonaalhüpertensiooniga patsientidele ja mul on ka hea meel, et esimene protseduur viidi läbi Regionaalhaiglas,“ ütles dr Julia Reinmets. Ta lisas, et meetod on maailma tippkeskustes hästi tuntud ning selle juurutamine Eestis on õnnestunud tänu kolleegide pingutustele, pikale ettevalmistusele ja suurepärasele koostööle. “Tänan dr Rasmus Lubi, dr Ly Antonit, dr Boris Lapidust, dr Peep Laanmetsa ning Regionaalhaigla juhatust, kes on alati toetanud innovatiivseid ravivõtteid.“
Kopsuarteri balloonangioplastika võimaldab tõhusat ravi kroonilise trombemoolilise pulmonaalhüpertensiooniga patsientidele ja mul on ka hea meel, et esimene protseduur viidi läbi Regionaalhaiglas.
Invasiivkardioloogia osakonna juhataja dr Peep Laanmetsa sõnul on interventsionaalkardioloogia kiiresti arenev eriala, eriti kiiresti on viimasel aastakümnel arenenud strukturaalsete südamehaiguste invasiivne ravi.
„11. juulil tegid meie keskuse kardioloogid dr Rasmus Lubi ja dr Boris Lapidus proktor prof Marcin Kurzyna juhendamisel kahele patsiendile pulmonaalarteri stenooside angioplastika,” ütles dr Laanmets. “Poolast pärit prof Kurzyna on oma keskuses läbi viinud üle 1000 protseduuri. Hetkel on plaanis tema abil protseduure teostada veel vähemalt kolmel korral. Lisaks on professor Kurzyna aidanud hinnata patsientide sobivust BPA protseduuriks ning võimaldanud oma keskuse külastamist ning protseduuride jälgimist,“ selgitas dr Laanmets. „Protseduurid kulgesid edukalt ja me jätkame selle ravimeetodiga kindlasti,“ kinnitas ka protseduuri läbi viinud dr Rasmus Lubi.
11. juulil tegid meie keskuse kardioloogid dr Rasmus Lubi ja dr Boris Lapidus proktor prof Marcin Kurzyna juhendamisel kahele patsiendile pulmonaalarteri stenooside angioplastika. Foto: Regionaalhaigla
Uued meetodid juurutamisel
Dr Laanmetsa sõnul on selle aasta sügisest plaanis alustada ka ägeda kopsuarteri trombemboolia patsientidel trombi aspiratsiooniga. “See oleks oluliseks ravimeetodiks trombolüüsi vastunäidustusega patsientidele. Peale selle on sel aastal planeerimisel veel mõned uued ravimeetodid, mille tarvis toimub jooksvalt personali koolitamine,” lisas dr Laanmets.
Kardioloog dr Ly Anton rõõmustab, et tema patsientidel on avanenud uus ravivõimalus. Dr Antoni sõnul on krooniline trombembooliline pulmonaalhüpertensioon (KTPH) harvikhaigus, mida iseloomustab elastsete kopsuarterite pöördumatu obstruktsioon organiseerunud trombimasside poolt, millega kaasneb lisaks kopsuarterite seintes remodelleerumise protsess ja pulmonaalhüpertensiooni kujunemine.
„Erinevate registrite andmetel esineb 1-26 esmast juhtu 1 miljoni elaniku kohta aastas, haiguse tekkepõhjus ei ole teada,” rääkis dr Anton. “Näiteks umbes 0,5-9,1 protsendil patsientidest tekib pärast ägeda kopsuarteri emboolia põdemist, aga 25 protsendil juhtudest kopsuarteri trombembooliat eelnevalt diagnoositud ei ole. Ilma ravita on haiguse prognoos väga tõsine, elulemus esmastest sümptomitest alates jääb alla 3 aasta. Haiguse algstaadiumis tekib koormusdüspnoe, haiguse arenedes kujuneb hingamis- ja südamepuudulikkus,“ kirjeldas arst haiguse tõsist kulgu.
Eesmärgiks kopsuvereringe rõhu normaliseerumine
Kopsuarteri balloonangioplastika (BPA – balloon pulmonary angioplasty) on ravivõimalus patsientidele, kes ei sobi trombootilise protsessi lokalisatsiooni või muude põhjuste tõttu kopsuarterite endarterektoomia operatsiooniks. Samuti ka patsientidele, kellel on pärast operatsiooni endiselt tegemist pulmonaalse hüpertensiooniga ning trombootilise protsessiga. Tegemist on sellisel puhul I klassi näidustusega protseduuriga vastavalt viimasele, 2022. aasta Euroopa Kardioloogide Seltsi pulmonaalhüpertensiooni juhendile.
Protseduuri eesmärgiks on lõhkuda trombootilist massi kopsude segmendiarterite harudes. Praeguseks on maailmas kasutusel mitmeetapiline lähenemine, mis tähendab iga patsiendi puhul 6-12 korda protseduuril käimist 3-4 nädalaste intervallide järel. Potentsiaalselt on võimalik saavutada ka täielik kopsuvereringe rõhu normaliseerumine ning sellega seoses ka sümptomaatika taandumine. Iga protseduuri eel hinnatakse invasiivseid vereringe parameetreid Swan-Ganz termodilutsiooni kateetriga. Protseduuri teostatakse veenikaudselt (enamasti reieveen).
Regionaalhaigla uudised
